-
Tookordse kooliprojekti ühe juhendaja Kristjan Mändmaa sõnul peitus EKA tudengite edu pant õppurite sihikindluses ja lähenemise süsteemsuses: kasutati mitut tootearendusmetoodikat, küsitleti põhjalikult mitmeid ühistranspordiga seotud erinevaid osapooli ja edendati ideid koos tellijaga. Esialgsest kavandist kasvas välja tõsiseltvõetav muudatuste plaan Tallinna ühistranspordi kommunikatsiooniprintsiipide, visuaali ja kliendisuhete muutmiseks. Kolme aasta jooksul on loodud disainjuhtimise manuaal, piktogrammid, uued linna transpordikaardid, ootepaviljonide infostendid peatuste nimede ja ühistranspordi skeemiga, uued sõiduplaanid…
-
Vestlus Virna Bussadori, Andis Kublačovsi ja Steve Kempiga
Kui üldisemalt alustada – millised omadused peaksid olema heal planeerijal?
V. B.: (Naerab.) Tõesti väga lihtne küsimus! Minu arvates peaks planeerija oskama eelkõige vaadata tulevikku ja sealjuures võtma arvesse minevikku, mis on samuti väga oluline. Ta peaks oskama ühendada omavahel ühiskonna valdkonnad ja planeerimistasandid.
Oma ettekandes nimetasite planeerijat tabavalt eelkõige „vahemeheks”.
V. B.: Vahemees olla on üks võimalus, planeerija võib olla…
-
Margus Maiste ja Veiko Berendsen analüüsivad 1897. aasta rahvaloenduse andmeid Supilinna kohta. Neil õnnestub näidata, kui mitmekihiline oli elanikkonna kooslus, lugejani tuuakse ka tollast sotsiaalset struktuuri käsitlevad andmed. Aktuaalse teema on ette võtnud Nele Nuut, nimelt elavustamisprotsessi või gentrifikatsiooniga. Sellega peetakse silmas asjaolu, et keskmise või kõrgema sissetulekuga isikud kolivad ripakile jäänud linnaossa, misläbi sealne miljöö atraktiivseks muudetakse. Supilinn on hea näide: kui veel üheksakümnendatelgi oli…
-
Peaauhinna pälvinud teose kõrval võistles ka puidusemaid lahendusi, ent žürii hindas pigem arhitektuuriliselt köitvaid ning materjalikasutuse poolest silmapaistvaid teoseid. Eriti innovatiivselt meil ju siiski puitu ei kasutata, pigem pannakse ikka kivimajale krohvi asemel selga puidust kasukas. Utreerides: ainult materjalikeskseks jäädes oleks võinud preemia anda kohe kännule.
Mulle tundub, et Kukemõisa kompleks näitab kätte edasise suuna: moodne maaehitus võib tähendada lisaks traditsioonilistele materjalidele ja tegemistele uut tehnoloogiat ning…
-
Kui leiutamisest ja loovusest rääkida, siis kuidas tekib arhitektuuris üldse nn uus teadmine? Kas sellega kaasneb allumine teatud insenertehnilisele hegemooniale või hoopis pigem kulgemine kunstnikuna vms? Teie looming on hübriidne, te justkui uitaks samplimise, absurdi, diversiooni, kollaaži, taaskasutuse ja provokatsiooni juhuslikus valikus, kasutate neid taktikalisi meetodeid kui töövahendit, et luua kunsti-arhitektuuri-disaini-maastikuarhitektuuri hübriidprojekte. Kuidas teie projektid ja kontseptsioonid alguse saavad ja edasi arenevad – konteksti muundades, stsenograafiat…
-
Giuseppe Provenzano, näituse kuraator: Ma nõustusin Arne Maasiku ettepanekuga kureerida tema näitust, sest leidsin selles poeesiaseemne. Inimesed imestavad sageli, mis asi on see kuraatori töö. Mina pean oluliseks olla võimendav hääl, et ürituse sõnum kostuks, et seda kuuleksid nii paljud kui võimalik. Seejuures ei tohi mu hääl olla liiga vali.
Näitus on sellest, kuidas meie keha nähtule vastab: igaüks vaatab pilte isemoodi, igaühe keha mõistab neid asju…
-
Töötasid arhitektide-metafüüsikute Vilen Künnapu ja Ain Padriku büroos. Millal oli murdepunkt, mil majade loojast sai majade vaatleja, arhitektist fotograaf?
Nendel aastatel, kui olin Padriku ja Künnapu juures, see juhtuski. Üks hetk sai selgeks, et kahte asja korraga teha ei jaksa. Vaatleja ja kunstniku positsioon, mida hakkasin endale omistama, need läksid arhitekti positsiooniga vastuollu. Arhitekt peab tugevalt maa peal olema, ta ei saa endale lubada boheemlaslikku suhtumist.
Ega ma…
-
Valminud ehitiste kõrval sai esitada ka realiseerimata projekte ja arhitektuurivõistluste töid. See tundus esmalt veidi kummaline – on ju arhitektuurivõistluse kompetentne žürii oma töö juba korra teinud, kuidas siis neid asju uuesti üle hinnata? Teiselt poolt on silmapaistvate projektide koondamine ühte kataloogi põhjendatud – nii jääb ka nendest jälg ajalukku. Töid võisid esitada kõik ja nii oligi konkureerivate objektide arv esmapilgul hirmuäratavalt suur – ligi 200.…
-
Ometi on Lasnamäe taandatud vaid ekraaniks, millele saab projitseerida kõiksugu kujutelmi ja hinnanguid. Näituse kujunduse ja kataloogi teostuse hooletus viitavad sellele, et see suhtumine ei muutu tõenäoliselt niipea.
Üks põhjus, miks modernistlikku linnaplaneerimist peetakse ebaõnnestunuks, on selle elitaarne planeerimise paradigma. Huvitav, kuidas loodetakse sellest veast õppida, kui ei arutata Lasnamäed puudutavat sellele kohases mõõdus ja kohase tõsidusega kohapeal ja üheskoos kohalike elanikega.
Mulle jäi mulje, et kuraator näeb…
-
Frei Otto, kelle elutee ja tegevus sarnaneb mitmeti ühe teise teerajaja, arhitekti-inseneri-teaduri-mõtleja Buckminster Fulleri omaga, rajas Stuttgardi ülikooli juures 1964. aastal kuulsa kergkonstruktsioonide instituudi, mis tegutseb tänini, kuid kus puhuvad nüüd uued tuuled. Menges on seni saksa koolkonnas ehk ainus, kes jätkab tõeliselt ja sisuliselt Frei Otto elutööd, seda moodsas ja tulevikku vaatavas võtmes. Kuid milline koht on selles kõiges inimesel, arhitektuuri lõppkasutajal? Milline on inimene,…
