-
Rääkige mõne sõnaga projekti sünniloost ja käigust.
M. H.: Esimesed kohtumised Hula projektijuhi Marit Ahvenaga toimusid vist juba 2011. aasta detsembris. Kuna tegemist oli meie bakalaureuseõpingute lõputööga, tahtsime protsessis osaleda rohkem kui ainult kujundajate-küljendajatena. Järgmiste kuude jooksul üritasimegi kümne aasta jooksul kogunenud materjali (kotitäite viisi kaustu ja gigabaitide jagu fotosid) mingisugusesse süsteemi paigutada. Olime mõlemad Hulaga üsna vähe kokku puutunud ning kõigepealt tuligi selgust saada, mida see…
-
Rõõmustav oli, et kõigis kolmes laekunud töös on pakutud välja tugevaid ja eriilmelisi ideid, keegi ei olnud n-ö lati alt läbi jalutanud. Ühtviisi oli küll kõikides töödes puudu ekspositsiooni graafiline lahendus; selle tõi žüriitöös teravalt välja kujunduskunstnik Andrei Kormašov. Seda võib pidada ka tingimuste koostajate apsakaks: ei nõutud ei graafilise disaineri kaasamist ega graafilise lahenduse detailset kirjeldust. Selle lahenduse väljatöötamine jääb edasise projekteerimise etappi.
Esikoha töös märgusõnaga…
-
Laialirebitud teemakogum viis suure segaduseni, kus skulptoritel tõmmati vaip alt ära märkega, et nad ei ole konteksti piisavalt lahendanud, ja vastupidi, pargikujundajaid kritiseeriti, et nad ei ole loonud piisavalt selget mälestusmärki. Piinlik tunnistada, aga ka žüriiliikmena oli lähteülesandest keeruline välja lugeda, mida soovitakse – kõike ja ei midagi justkui ühekorraga.
Skulptuuri tellimine konkurentsis teiste valdkondadega (arhitektuur ja maastikuarhitektuur) on keerukas: 1: 20 mõõtkavas modelleeritud skulptuur ei mõju…
-
Kuidas üks õbluke naisterahvas niivõrd paljutõotava uurimuseni jõudis? Lloret Kristenseni erialane taust on kirju: ta on õppinud Hollandis Eindhoveni disainiakadeemias, praktiseerinud Rotterdamis Rem Koolhaasi juhitavas maailmakuulsas arhitektuuribüroos OMA , võitnud kuue aasta vältel arhitektina Austrias ja Saksamaal töötades mitmeid auhindu. Tal on ette näidata Kopenhaageni Taani disainikooli (Danmarks Design Skole) ja Londoni arhitektuuriühenduse arhitektuurikooli (AA ) disainiteaduse labori DR L (Design Research Laboratory) magistrikraad. Tänu AA…
-
2003. aastal kunstiakadeemia graafilise disaini osakonda sissesaanuna oli selge, et Sirkel viibib täiesti õiges kohas. Juhtumisi olid just osakonda tööle tulnud uued õppejõud (mina ja Ivar Sakk), kes I kursuse enda hoolde võtsid. Tekkis ligipääs rahvusvahelisele infole; juba I semestril leidis aset esimene välisõppejõu juhitud töötuba. Seal toimus saatuslik kohtumine toonase fototudengi, tänase kirjastuspartneri Anu Vahtraga. Indrek Sirkli ja Anu Vahtra töötoas loodud plakatiseeria „Tallinna saladused”…
-
Ja nähtu avaldas nii palju muljet, et sellest sündis näituseprojekt?
Hakkasin kohe Penelopega arutama võimalust korraldada näitus. Esialgne mõte oli see välja panna mõne Seidleri maja fuajees, nt Australia Square’is, mis on ringikujuline torn. Minu nägemus oli esitada Seidleri looming digitaalse meediana ja filmidena ekraanidel, mis täidavad terve ruumi. Penelope vaatas mulle otsa ja küsis: „Aga miks me ei tee maailmatuuri?” Säärane ettepanek tuli täieliku üllatusena. Ausalt…
-
Eesti Arhitektide Liit tähistab oma 91. sünnipäeva arhitektuuri aastanäitusega „Lasn” Tallinnas arhitektuuri- ja disainigaleriis (Pärnu mnt 6). Näitus avatakse 18. oktoobril kell 18.
„Arhitektide liit on tegus loomeliit, kes ka omalt poolt arendab Eesti riigi ruumilist keskkonda loominguliselt ja jätkusuutlikult. Arhitektide sõnum on lihtne: targalt planeeritud ehitised parandavad meie kõigi füüsilist ja vaimset heaolu,” ütleb EALi esimees Peeter Pere.
Arhitektide liidu aastanäituse keskmes on Tallinna üks aktuaalsemaid teemasid…
-
Projekti koordineerija on Eesti vabaõhumuuseum, uuringute kõrval panustatakse seminaride ja õppepäevade korraldamisse. Partneriks on Tallinna tehnikaülikool, kus uuritakse Eesti hooneid, koordineeritakse teadusalast tegevust ning korraldatakse projektis osalevate ülikoolide koostööd. Soome poolt aitab uuringutega Aalto ülikooli energiatehnoloogia teaduskond, mis on Helsingi tehnikaülikooli suurim üksus ning tegeleb energiatehnoloogia uuringute ja õpetamisega. Energiatehnoloogia teaduskonna koosseisu kuulub sada liiget, neist viiskümmend on teadurid. Teaduskonna töös leiavad käsitlust energia tootmise ja…
-
Kas liikmesriikide arhitektuuripoliitika dokumentides on sarnasusi, millest hakkab välja joonistuma liiduülene arhitektuuripoliitika? Kas ühtlustamist on üldse vaja?
Uus suund ELi tasandil on arutlemine linnamudeli üle. Millistes linnades soovime elada homme? Niisugune arutelu Euroopa struktuurides, kõrgel tasemel, on midagi uut. Diskussioon on avatud küsimustele, millised on meie ootused käimasolevatele protsessidele ja milliseid strateegiaid peaksime kavandama. Linnaplaneerimise eksperdid on siin suureks abiks. Kui vaatame, mis toimub näiteks Aasia linnades,…
-
Juba enne bakalaureuseõpet oli Helena Karelsoni unistus minna magistriõppesse Briti kuninglikku kunstikolledžisse, kus keskmes on magistri- ja doktoriõpe. Sisseastumine kestis kolm kuud ja sõel oli tihe. Karelson võeti vastu ja tema erialaks sai nüüd tootedisain. See on kool, kus peamine on iga magistrandi isikupärase käekirja väljaselgitamine, rõhk on ka siin praktilisel õppel ja magistrante julgustatakse projektide tegemisel otsima ekspertide abi. Esimesel aastal tuli teha iga kuu…
