-
Maastik juhatab, et peita
Thami ja Videgårdi looming on alati taktitundeline, suhestub delikaatselt asukoha, konteksti ja ilmastikuga. Maastik on nagu giid, mis juhatab arhitektid sobiva lahenduseni. Niinimetatud aiamaja projekti puhul tuli aga maastik ise luua, sest tellija ei tahtnudki niivõrd elamut, vaid aeda. Loodud aiamaastik jätkub kolmnurkse põhiplaaniga hoone fassaadil ning elamul endal on vähemalt kolmandiku ulatuses pigem kasvuhoone iseloom. Ebaharilikke kolmnurkseid ja kurvilisi põhiplaane leiab Thami…
-
Avaliku ruumi kunsti üldisel tasandil on käsitletud kataloogis kolmes artiklis, mille autorid on Gregor Taul, Margus Tamm ja Eik Hermann. Esimene kirjutab siiski peamiselt „LIFT 11” festivalist, analüüsides selle konteksti- ja tähendustasandeid kohati ka kriitiliselt positsioonilt. Tamm seevastu lähtub oma artiklis „Avaliku ruumi kunstist kui kommunikatsiooniaktist” teaduslikumast ruumikunsti defineerivast vaatepunktist, avaliku ruumi semiotiseerumise temaatikaga seoses on viidatud ka Anti Randviiru ruumisemiootika käsitlusele. Kui arendada edasi seoseid…
-
Kas keskuse tööl arhitektuuri ekspordi suunal on juba ka tulemusi?
Seda on raske öelda. Me ei tea näiteks, mille alusel Salto, Pluss, EA Reng ja Allianss Arhitektid valiti maailma arhitektuurifestivalile (WAF), ei tea, mille alusel kutsuti Martin Aunin Venemaale loengut pidama, mille põhjal keegi on kuskile välismeediasse pääsenud jne. Meie töö on väga pika vinnaga, vastava tasuvusuuringu saab teha nii umbes viie aasta pärast.
Eelmisel aastal kureeris arhitektuurikeskus…
-
Lähtuvalt uuritavate teemade iseloomust on erinev ka lõppväljund. Riin Alatalu töö on selgelt klassikaline tekstikeskne uurimus, Hilkka Hiiopi oma tema aastatepikkuse praktilise konserveerimistegevuse vahekokkuvõte (traditsioonilise trükisega kaasnesid ka e-raamat ja näitus Kumus), Urve Sinijärve käsitluses moodustavad tekstiga võrdse osa pildilised infokandjad ehk värvilised fotomontaažid selle kohta, kuidas võiks pargimaastikke restaureerida. Kunstiakadeemias peetakse iseenesestmõistetavaks, et eneseväljendusvahendid võivadki visuaaliaga tegeleval uurijal vähemalt osaliselt olla visuaalsed, s.t näitused ja…
-
Kuidas hindad eelmist aastat arhitektuuripoliitika valdkonnas?
Eelmisel aastal hakati riigi tasandil kokku kirjutama riigi kultuuripoliitikat, uut arhitektuuripoliitikat sealhulgas. Tegelikult oleme arhitektuuripoliitikat dokumendina vormistanud juba aastaid, seda pidevalt uuendanud. Nüüd püüame arhitektuurivaldkonnas suurest kultuuripoliitikast pisut kiiremas tempos toimetada, sest tundub, et kokkulepete saavutamine kultuurivaldkonnas on väga valulik ja veniv protsess. Panime selle dokumendi tarvis möödunud aastal kirja oma sisendid kultuuriministeeriumile, aga dokumendi valmimise tähtaeg kipub edasi lükkuma: see,…
-
Milline on sinu meelest arhitektuurimuuseumi peamine roll?
Milleks on muuseum üldse? Mina arvan, et Eesti arhitektuurimuuseumi peamine ülesanne on tegeleda Eesti arhitektuuri pärandiga. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on meil päris palju valgeid laike. On teemasid, mida peaaegu ei ole näitustel kajastatud, ja alati saab vaadata asju ka uue nurga alt. Oli näitus Olev Siinmaast – arhitekt, kelle kohta ei saa öelda, et tema töid ei ole kajastatud…
-
Daugavpilsi arhitektuuripäeva teema oli „Avaliku ruumi areng Balti riikides viimasel 20 aastal”. Ettekandega esinesid Daugavpilsi linnapea, Ventspilsi peaarhitekt ja veel mitmed esinejad Lätist, Leedust ja Poolast. Eesti ettekande eest hoolitses arhitekt Toomas Paaver, kes tutvustas teostatud projektide parimaid näiteid Tallinnas, Rakveres ja mujal, samuti Tallinna ranna-ala arendamisega seotut. Ürituse raames esitleti Balti arhitektuurikoolide paremaid lõputöid ja valiti neist välja parim. Eestit esindasid Helin Kuke (EKA) ooperihoone…
-
Lõppenud Hipodroomi lugu
Mul oli au esindada kodanikuühendusi halduskohtus seoses kaebusega, mille siht oli hipodroomile kehtestatud detailplaneeringu tühistamine. Teatavasti on hipodroomi asemele planeeritud elurajoon 3000 inimesele. Hulk kodanikuühendusi on aastatel 2009-2010 analüüsinud linnaametnike valikut ja püüdnud kõigest hingest osaleda selles planeerimisprotsessis, toonud välja väga sisulisi argumente. Selline omaalgatuslik eeltöö oli muljetavaldav ning inspireeris mind kodanikuühenduste palvel neid aitama. Kuna tunnen piisaval tasemel planeerimisjuriidikat, nõustusin pärast linnavolikogu lõppotsust…
-
Olen näinud hästi toimivaid seenioride korterelamuid Helsingis, Espoos, Stockholmis, Malmös ja Torontos. Esimesest variandist üks õnnestunumaid, mida olen külastanud, asub Torontos, ehitatud sealse eesti kogukonna poolt ja jaoks, ka projekteerinud on selle sealsed eesti arhitektid. Kompleksi moodustavad mitmekorruseline hooldekodu ja selle lähedusse ehitatud paarikorruselised korterelamud, mille elanikud saavad kasutada hooldekodu pakutavaid teenuseid. Kogu hoonestus on ümbritsetud hästi kujundatud ja hooldatud haljasalaga.
Sama variandi teise hea näite leiab…
-
Kunagi arutasime sõpradega, et peaks tegema endale pansionaadi, kus saaksime kõik koos rõõmsalt vananeda. Pansionaadi esimesel korrusel oleks kohvik, õde kontrolliks tervist, koristaja koristaks, ise aga loeks, filosofeeriks, viskaks omavahel nalja, maaliks, mängiks pilli . . . . Umbes samasuguse kultuuri-inimeste pansionaadi loomise idee algatas üle kümne aasta tagasi ka arhitektide liidus Heili Volberg-Raig. Leiti isegi sobiv koht – endine lastehaigla looduskaunis kohas Hiiu mändide all. Mõttega haakusid ka…
