Toeta

Arhitektuur

  • Mis teoksil? Mis tulemas?

    Kaur Sarv: Paari aasta eest keskendusime paljuski urbanistide võrgustamisele: korraldasime eesti ja läti urbanistide suvepäevad, mis olid mõeldud Balti riikide töögruppide võrgustamiseks
    T. P.: . . . . et nii arhitektid, planeerijad, linna­uurijad kui -aktivistid omavahel kohtuksid ja et sellest sünniksid ideed ja koostööprojektid, kontaktid ja sõprus. Suvepäevade ajendil loodi 2011. aasta sügisel Riias Linnainstituut3 (Urban Institute), millelt tellivad praegu uuringuid ministeeriumidki. Enam ei keskendu Linnalabor niisugusele teadlikule võrgustamisele, sest…
    Veronika Valk
    6 minutit

  • Saarineni maja raamat – kogukas, kuid poolik

    Raamatu avab Liivi Künnapu ehitusajalooline ülevaade, millele on antud kõigest 15 lehekülge 488st. Tekst on pigem konspektiivne. Juba ainuüksi Saarinenist võinuks kirjutada märksa sisukamalt, kui juba maja tema nimega nimetatakse. Ootuspärane olnuks teada saada, kas Saarinen on ka teisi sellesarnaseid maju projekteerinud, kuidas see maja seostub tema 1910. aastal alanud lennuka linnaplaneerija karjääriga, sealhulgas samal ajal tehtud „Suur-Tallinna” projektiga jpm.
    Raamatus on keskendutud innukalt neile, kelle jalad…
    Karin Hallas-Murula
    6 minutit

  • Ise maja tegija

    Parvin selgitab, et noore haritud disainerina eeldas ta, et tema aastasissetulek võiks olla kuni 24 000 naela. Nii olnuks ta selle sissetulekuga 2% maailma rikkamate inimeste hulgas, nende loojate hulgas, kelle töö kasutajad on 1% maailma rikkamate hulgast. Kõik katsed, kus 1% ühiskonnast on püüdnud ülejäänud 99 protsendile elanikkonnast ilu pakkuda, on Parvini arvates XIX sajandi filantroopia, kommunismi ja heaoluühiskondade näol XX sajandil läbi kukkunud.
    Parvin peab…
    Marek Strandberg
    2 minutit

  • pealelend: Tiit Sild, arhitekt

    Alastair Parvini Wikihouse läheb sellest veelgi kaugemale, pakkudes tasuta allalaetavaid jooniseid, millest koordinaatpinki kasutades saab teha elegantseid ja vastupidavaid hoonedetaile ning neid ka mõõdukate oskuste korral majaks kokku monteerida. Mida te sellisest ettevõtmisest arvate?
    Arhitektuurikaubamaja kõige suurem mõte eesti arhitektide jaoks on meie arhitektuuri eksport. Eesti puitmajatootjate toodangust ca 85% läheb välisturgudele, see tähendab, et kontaktide-suhtevõrgustik on olemas ja puitmajatootjad saavad pakkuda meie tootepaketti oma olemasolevate…
    Marek Strandberg
    2 minutit

  • Vabaduse viljad

    Kuigi bakalaureuse- ja magistriõpe on ühendatud, eeldatakse, et magistrantuuri tasemele jõudnud tudengil on olemas tehnilised oskused ning arusaamine, mida ta ise õppida tahab. AHOs tähendab ise arhitektuuri õppimine seda, et tudeng saab magistriõppes vabalt valida umbkaudu 15 kitsama teemakäsitlusega stuudio vahel, mis kuuluvad nelja instituudi alla: arhitektuuriinstituut, disainiinstituut, vormi-, teooria- ja ajalooinstituut ning urbanistika ja maastikuarhitektuuri instituut. Stuudiote valikul tuleb olla tähelepanelik. Läbitud stuudiod annavad kas…
    Eve Komp, Heleri Nõmmik
    4 minutit

  • Liikvel maastikud

    Kas teil olid kindlad erialased ambitsioonid, kui alustasite magistriõpinguid? Oli teil eesmärk, mille poole arhitektina püüelda?
    Mathias Kempton: Kahtlemata olin ma väga ambitsioonikas, tõenäoliselt rohkem kui täna. Kuid mu suund oli üpriski sama, nagu see on praegu: püüelda oma eesmärkide poole, kuhu tahes need mind ka viivad. Ma ei näe mingit mõtet olla arhitekt, kui eesmärgiks on lihtsalt kavandada neid kokkuklopsitud asju, mida viimasel ajal ehitatakse nii…
    Eve Komp, Heleri Nõmmik
    4 minutit

  • Sirbi arhitektuuriküljed on avatud

    Eelarvekärbete tõttu seati hariduses sisse „isemajandav” kord: tudengid ei pea küll õppemaksu maksma, kuid neil tuleb võtta riigilt kohustuslikus korras „õppelaenu”, mis tuleb tagasi maksta 20 aasta jooksul pärast ülikooli lõpetamist. Sealjuures ei tohi kõrgkooli lõpetanu riigist lahkuda, vaid peab needsamad 20 aastat tegema tööd koduriigis. Mida see endaga kaasa võib tuua? Ilmselgelt tähendab see maailma mastaabis siiski küllalt pisikesele Ungarile seda, et noortel haritlastel puudub…
    Veronika Valk
    1 minut
  • Favela-šikk, topised ja kandilised porgandid

    Favela-šikk, topised ja kandilised porgandid

    Eesti tundub siis ju köitva sihtkohana? Miks mitte. „Veedan üllatavalt palju aega arhitektidega. Näiteks Torino polütehniline ülikool on kutsunud mind hindama arhitektuuritudengite projekte, kus nad on kavandanud tulevikumaju. Uued tarkvarad võimaldavad hoopis kummalisemate hoonete kavandamist kui kunagi varem. Seega minusugusel, kes…
    Veronika Valk
    5 minutit

  • Läti 2012. aasta parimad majad

    Vaateplatvorm (Didzis Jaunzems, Laura Laudere ja Māra Ābele)
    Selle töö juures võib pidada protsessi lõpptulemusest erakordsemaks. Väike puidust paviljon koos vaateplatvormiga on tudengikonkursi tulemus. Mahult sarnaneb vaateplatvorm EKA üliõpilaste iga-aastase varjualuse ülesandega, ainult see asub kõigile juurdepääsetavas Likteņdārzsi pargis (Saatuseaed) ja on iga päev kasutuses (vaateplatvorm on näiteks täiesti planeerimatult saanud populaarseks abielu registreerimise paigaks). Parki tervikuna on alles rajatakse, sellest peaks tulema mälestuspaik kõigile neile, kelle…
    Siiri Vallner
    4 minutit

  • Eesti arhitektuur Londonis

    7. – 30. juunini eksponeeritakse eesti arhitektide töid mainekas Bartletti arhitektuurikoolis Londonis (Bartlett School of Architecture, University College) rahvusvahelisel tulevikuarhitektuuri näitusel „Ehitamata maailma atlas” („Atlas of the Unbuilt World”). Näituse kuraator on rahvusvaheliselt tuntud arhitektuuriõppejõud ja kriitik Rob Gregory ning see on välja pandud Londoni arhitektuurifestivali raames. Festivali korraldab Briti Nõukogu Londonis.
    Kõik riigid võisid esitada näitusele kuni kolm maketti objektidest, mis esindavad nende maa arhitektuuri huvitavamaid…
    Yoko Alender
    2 minutit
Sirp