
Hea koolimaja peaks ergutama aktiivselt liikuma ning silmast silma suhtlema, tegema olemise mõnusaks. Kuidas? Selle üle arutavad koolihooneid projekteerivad arhitektid.

Triinu Triibmann: „Mulle on disainimise juures esmatähtis lugu. Kui mulle antakse ülesandeks teha lihtsalt üks lamp, siis seda ma ei oska.“

Gregor Taul: „Monumentaal-dekoratiivkunst on väärtus, mida tuleb säilitada, kuna see rikastab sisu ja vormiga meie linnapilti ja arusaama ajaloost.“

Kas Lääne-Virumaa pealinna kavandatav kvartalisuurune ärikeskus ja 16korruseline tornmaja on linna moodne elavdamine või iganenud ruumilahendus?

Disainiauhindade mõju ja eesti disaini mineviku ning tuleviku üle arutlevad Tiia Vihand, Ilona Gurjanova ja Kai Lobjakas.

Berliinis tegutsev arhitekt Jonas Janke on võtnud südameasjaks kokku koguda miljon häält, et Euroopas kehtestataks seadus, mis suunab lammutamise asemel renoveerima.

Valentin Klaus: „Linnaökoloogias on ülesandeid omajagu, kuid samapalju on ka võimalusi. Meil endal on samuti vaja kvaliteetset, rohelist ja elurikast keskkonda.“

Mõelda võiks nii, et ristmikud on linlaste kohtumispaigad, kus on ruumi olemiseks ja tegutsemiseks, ning tänavad on selleks, et need omavahel ühendada.

Huvi ajalooliste hoonete renoveerimise vastu on suur, kuid riigi teotusmeetmed on ettearvamatud ja pangalaenu saamine raske.

„Eesti linnaehituse ajalugu“ on tänuväärne teos, mis toob välja korduvad teemad ja järjepidevuse Eesti linnade arenguloos.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.