-
Näitusele on valitud kolm siinset (Kavakava/Kuu/Eik Hermann, 3+1 arhitektid, Salto) ning üheksa välismaist arhitektide kollektiivi (Raumlaborberlin, Sotamaa, Dorte Mandrup Arhitekter, Exyzt, VROA Architekci, Benjamin Dillenburger, Pavle Stamenović/Jelena Mitrović/Davor Ereš, Vladimir Frolov & Aleksei Levtšuk, Dogma). Erinevalt eelmisest biennaalist on kõik eksponaadid loodud spetsiaalselt Tallinna konteksti. Igale autorite kollektiivile andsid kuraatorid ette ühe nõukogude ajast pärit unikaalarhitektuuri objekti (näiteks endine postimaja, välisministeerium, kino Kosmos), et näitusele kutsutud…
-
Mis köidab itaallast – ainus eestlane on teie seas Merilin Jürimets, kes on Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudeng – Väike-Õismäe puhul sedavõrd, et otsustasite võistlusel osaleda?
Antonio Buonsante: Eks meile kõigile meeldis ennekõike muidugi Väike-Õismäe üliilus kuju.
Merilin Jürimets: Lasnamäel näiteks sellist geomeetrilist vormi ju pole.
Buonsante: Ma pole kunagi kohanud niisugust rõngik-planeeringut sedavõrd monumentaalses mõõtmes, kuigi meil on Itaaliaski samas laadis linnaehituslikku pärandit.
Marco Taccagni: Palermos, Napolis, Roomas ja mujalgi…
-
Tallinn, mereäärne linn – mitmes mõttes ääremaa pealinn – on koduks silmapaistvatele nõukogudeaegsetele ehitistele. Avalikku ruumi kujundati hooti nagu kogu toonast elu ning tagantjärele vaadates justkui ülemäära jõuliselt. Eelmise sajandi Tallinna oleksid asustanud kui vägilased Vennaliku Armastuse planeedilt, mis teadjameeste sõnul olla seest õõnes. Võib-olla selle õõnsa planeedi õhupallina lõhkemise hirmus saabusidki vägilased meie maale. Vägilaste rakett, obelisk Maarjamäel, seisab tänini teel Piritale. Hääbunud ideoloogiast pole…
-
Äsja lõppes võistlus „Eesti disaini juurte juurde”, et uute toodete valmistamiseks möödanikust leidlikke nippe noppida ning tutvustada meile ainuomaseid materjale ja tehnikaid. Rotermanni kvartalis on taas avatud Disainielevaator. Kestliku disaini näidetega on festivalikülastajate ees Soome disaini paremik näitusega „Vastupidav ilu”. Tutvustatakse ka Lahti tänavuse biennaali väljapanekut. Oma näitustega on kohal selleaastased Soome disainifoorumi noore disaineri auhinna võitjad Mari Isopahkala ja Iina Vuorivirta. Eesti tootedisaini tutvustab näitus …
-
Äsja lõppes võistlus „Eesti disaini juurte juurde”, et uute toodete valmistamiseks möödanikust leidlikke nippe noppida ning tutvustada meile ainuomaseid materjale ja tehnikaid. Rotermanni kvartalis on taas avatud Disainielevaator. Kestliku disaini näidetega on festivalikülastajate ees Soome disaini paremik näitusega „Vastupidav ilu”. Tutvustatakse ka Lahti tänavuse biennaali väljapanekut. Oma näitustega on kohal selleaastased Soome disainifoorumi noore disaineri auhinna võitjad Mari Isopahkala ja Iina Vuorivirta. Eesti tootedisaini tutvustab näitus…
-
Ilmo Liive
24. III 1936 – 7. IX 2013
Teatame kurbusega, et 7. septembril lahkus kauaaegne Eesti Arhitektide Liidu liige Ilmo Liive.
Ilmo Liive lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1967. aastal. Õpingute kõrvalt, juba 1959. aastast, töötas ta Kommunaalprojektis, kus tõusis arhitekti ametikohalt projekti peaarhitektiks. Pärast kunstiinstituudi lõpetamist suunati ta Tartusse, kus ta aastail 1968–1969 töötas Tartu linna peaarhitektina.
1970. aastal naasis Liive Tallinna ja asus tööle…
-
Digitaalse projekteerimise uue suunana õpitakse looduselt seda, kuidas kunstlikult simuleerida arengu- ja kasvuprotsesse, mida harilikult kohtab looduses. Selleks, et luua arhitektuuri, mis oskab loodusliku organismi moodi kohaneda ja areneda kooskõlas ümbrusega, kasutavad arhitektid oma töös nii disaini, arvutus- ja inseneriteadust kui ka bioloogiat ning hõlmavad projekteerimisprotsessi robootika, materjaliteaduse, nanotehnoloogia, biotehnoloogia ja geneetika.
ArchiLabi näitusel osalejate sekka kuuluvad näiteks Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengusarja raames Tallinnaski käinud Achim…
-
Kuigi kõik arhitektuuriga seotud institutsioonid püüavad olukorda parandada, näib nišistumise tendents aina süvenevat. 1990ndate alguses loodi arhitektuurimuuseum (EAM) eesmärgiga koguda ja säilitada Eesti arhitektuuripärandit ning jagada seda üldsusega. Muuseumi tegevuse fookuses on kogud ja näitused ning muuseumist on kujunenud väärika ajalooga institutsioon. Muuseumist peaaegu 18 aastat hiljem loodi arhitektuurikeskus (EAK), et teha arhitektuur ühiskonnas nähtavamaks ja täita tühimikku, mis seni oli süsteemselt täitmata. Keskuse tegevus on…
-
Kadri Klementi: Väike-Õismäe-teemalise visioonivõistluse žürii koosseisus Bjarke Ingels, Inga Raukas ja Endrik Mänd pidas esikoha vääriliseks teie tööd. Kuidas te oma idee mõne lausega kokku võtaksite?
Lindsay Harkema: Meie ideel on kaks mõõtkava: linnaplaneerimise mõõtkavas nägime ette ümbruskonna alade olulisemate funktsioonide toomise ka Väike-Õismäele, et luua tervele alale mitmekesine keskus. Hoone mõõtkavas tegime ettepaneku avada majade maapinnatasand, et tagada elav, katkestusteta avalik ruum.
Klementi: Mainisite enne, et Väike-Õismäe…
-
Plakativõistlus toimus küll rahvusvahelise vene teatrite festivali „Odessa kohtumised” raames, kuid osalemiskutsed saadeti laiali üleilmselt. Nii nagu võiski oodata, tuli kõige rohkem osalejaid kohale Ukrainast ning Venemaalt, kuid rahvusvaheline mõõde oli igati tagatud, sest peale SRÜ riikide osalejate, kes esitlesid just venekeelsete teatrite plakateid, lõid kaasa plakatikunstnikud nii Soomest, Lätist, Leedust, Iirimaalt, Rumeeniast ja Bulgaariast kui ka kaugematelt maadelt – Jaapanist ja Iisraelistki.
Eestlaste osavõtt oli…
