-
Suvekooli õppejõududeks olid disainerid ja kunstnikud välismaalt, s.o Joris Kritis (Belgia), Rebecca Stephany (Saksamaa), Paul Elliman (Suurbritannia) ja Urs Lehni Säde (Šveits). Osalejateks ennekõike disainitudengid ja noored professionaalid Eestist ja Euroopast. Suvekooli töötubades käsitleti nelja küllaltki erinevat teemat, alates Hansa liidu ja poekaupade analüüsist kuni oma varem tehtud tööde lahkamiseni ja peamiste disainipõhimõtete määratlemiseni.
Ettevõtmise eesmärgiks oli tutvustada graafilise disaini arengusuundi ning laiendada „graafilise disaineri” definitsiooni. Uurisime…
-
Näitus „N+1 meetodit ehk Kollektsioon tulevikuarhitektuuri võimalustest” linnahallis on esimene omalaadne Põhjamaadel: laia haardega ettevõtmine, kus astub üles 15 arhitektuurikooli neljast maailmajaost. Tegevusvälja, mida näitusel osalevad koolid esindavad, on raske koondada ühe nimetaja alla, tegeletakse ruumi, aja ning kõigega, mis jääb nende kahe mõiste vahele. Linnahalli katuse all ei üritata etendada koolkondade jõudemonstratsiooni, vaid pigem sundimatult kirjeldada värskendavalt laia paletti võimalustest ja meetoditest arhitektuuri loomiseks ning…
-
Varjualuse kavandamine ja ehitamine on arhitektuuritudengite II semestri ülesanne. Kuidas tööprotsess seekord välja nägi?*
Sel aastal juhendasid tudengite varjualuse projekti lisaks professor Andres Alverile ka noored Eesti kunstiakadeemia (EKA) lõpetanud arhitektid Ott Alver ja Mari Rass. Minule kui ehituspraktika juhendajale on mõlemad tuttavad esimesest kahest korrast: Ott ehitas oma kursusega kaheksa aastat tagasi „Giike” ja Mari aasta hiljem „Torni”. Seega on tegu sümboolse ringiga: endistest õpilastest on…
-
Justiitsministeerium on kirjeldanud uute seaduste loomise mõtet järgmiselt: „Kodifitseerimise mõte on eeskätt luua õiguskindlust ja -selgust, lihtsustades regulatsiooni leidmist õiguse rakendajale ja andes samal ajal ülevaatliku pildi kehtivast õigusest tervikuna.” Liidud leiavad, et kirjeldatud suunas liikumine on väga vajalik, kuid valminud eelnõud ei vasta sellele eesmärgile. Liitude hinnangul sisaldavad uued eelnõud sama palju probleeme kui kehtivad seadused. Probleemide lahendamist tuleks alustada valdkonna üldmõistete asjakohasest sõnastamisest, vastuolude…
-
Kõnealune ajastu ja ideoloogia on nüüdseks küll ajalugu, kuid hooned on endiselt siin – Eestis, Tallinnas, kõikjal meie ümber. Samasugune arhitektuur on tuttav ka Ida- ja Kesk-Euroopas ning mujalgi maailmas. See ruum pakub küllusliku varamu, mille hulgast taasleida projekte, materjale, ideid ja lugusid. TABil küsime, mis on leitu hulgas väärtuslik ja kuidas seda taaskasutada tuleviku tarbeks.
Kuraatorinäitus avab publikule välisministeeriumi kilukarbisaali
TABi kuraatorinäitus avab esmakordselt ajaloos välisministeeriumi kilukarbisaali…
-
Viimasel ajal on valminud hulk hooneid, mis taas on tõestanud Eestile ja ka laiemalt maailmale, et Eesti arhitektide erialane loominguline tase on kõrge. Mõned näited, mis kõnelevad iseenese eest: Narva kolledži autorid said hiljuti riigi kultuuripreemia, Lennusadama taaselustamisele omistati Europa Nostra grand prix, BFMi maja avas uue taseme Tallinna ülikooli kesklinna campus’es. Kui suhelda mujal Euroopas arhitektuuriala inimestega, teataksegi Eestit huvitava elukeskkonna ja rabavalt moodsate majade…
-
Valitud strateegia, mis sisaldas lisaks loengutele ja grupitööle ka personaalset mentorlust, tundub tagasiside põhjal igati õigustatud. Mentorkohtumised koolitustsükli alguses ja lõpus andsid võimaluse läheneda ettevõtte probleemidele individuaalselt ning saada oma mõtetele ja tegevusele otsest tagasisidet. „Kõige rohkem otsest kasu oli kohtumisest mentoriga, kes kõrvaltvaataja pilguga hindas, millised me välja paistame, ja soovitas, kuidas paremini oma tugevaid külgi esile tuua. Koolitus andis ülevaate ettevõtluse põhitõdedest, mis üldisemas…
-
AET MAASIK
8.VII 1941 – 20.VIII 2013
20. augustil lahkus meie hulgast 40 aastat ajalooliste interjööride säilitamisele ja taastamisele pühendanud andekas sisearhitekt ja kunstnik-restauraator Aet Maasik.
Pärast sisearhitekti kutse omandamist 1965. aastal Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis töötas
Aet Maasik arhitektina Riiklikus Projekteerimisinstituudis Eesti Projekt, kuuludes tolleaegse suure ja tähtsa ehitise nagu partei keskkomitee hoone projekteerijate gruppi. Valmisid ka Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatukogu ja kohvik Szolnoki sisekujunduse projekt.
Juba õpinguaegse praktika ajal…
-
2012. aastal Kuku Nunnu stipendiumi pälvinud Eike Eplik1 tõi installatsioonikunsti Tartu hästi varjatud salapaika Hiinalinna. Eplik ehitas keset daatšasid ja aiamaid valgetest vineerplaatidest ja kipskujukestest koerakuudi mõõdus printsessimajakese. Sisse piiluvale uudistajale avanes naivistlik sisemus pimeduses helendavate putukate ja papagoimustrilise tapeediga. Näituse avamine oli omaette lakmuspaber, näitamaks, kes need Tartu tõelised kunstihuvilised siiski on, kes lisaks tuttavale teele Y-galeriisse või Noorusesse võtavad ette ka aukudest pikitud raja Hiinalinna.…
-
Tähenduslik avalik linnaruum vajab tegevust. Füüsilise ja sotsiaalse maailma vahel on ülekandepotentsiaal: ruum loob võimaluse sotsiaalseteks sündmusteks, mis omakorda mõjutab ruumi tajumist pigem kogemuse kui kohana. Tegevus mõjutab nii koha iseloomu kui ka mälu, olles nii oluline koha identiteediloome vahend.
Havik kirjeldab Haagi linna, öeldes, et linnaruumi mitmekesisus on sellele linnale tüüpiline. Kui liikuda mööda vonklevaid tänavaid, ilmuvad nähtavale peidetud platsid ja astangud, kitsaste tänavavaadete vahelt silmab…
