-
Milles seisneb TTÜ tugevus arhitektuuriõppe pakkumisel?
TTÜ on viimase 10–15 aastaga muutunud palju teaduspõhisemaks. Seda ka arhitektuuri osas: on tehtud mitmeid konstruktsioonide, ehitusmaterjalide uuringuid; kõik, mis on seotud säästva ehitusega. Lisaks majandus- ja avaliku halduse uuringud. Seetõttu oli arhitektuuri õppekava kokkupanemine TTÜs üsna kerge.
Kõrvalseisjana tundub, et kunstiakadeemia põhihirm TTÜ arhitektiõppega seoses on rahastuse vähenemine, mis automaatselt sellega siiski ei kaasne. Küsimus, kas kahe kooli arhitektuuri õppekavad mitte…
-
XX sajandi algusaastatest on linnaplaneerimise probleem tööstuslikust arengust tingitud ülejääkide tarbimisega, seda ülalt alla. Maakasutuse planeerimine pole hõlmanud ainult funktsioone ja kasutusotstarvet. Peamine eesmärk, mis on tihtilugu peidetud värviliste mitmekihiliste kaartide taha, on olnud kaupade tootmise ja tarbimise reguleerimine ning piisava tööjõu tagamine. Planeerimine, mis on tihedalt seotud poliitikaga, vajab pikemat perspektiivi – nägemust, kuidas on omavahel seotud ühiskonna areng ja elukeskkonna kujunemine.
Ajad on muutunud: tänapäeva…
-
Sellegipoolest on Hollandis suur nappus, seda eelkõige tudengitele sobivatest pindadest. Kui hoone omanik on otsustanud muuta tühjaks jäänud hoone funktsiooni (nt endisest büroopinnast tudengielamu), siis tuleb tavaliselt investorite meelitamiseks hoone hinda alandada (tegelik hoone väärtus arvestatakse selle järgi, nagu oleks hoone tervenisti kasutuses), kuna ruumide uue funktsiooniga vastavusse viimine on investorile kallis. Odavam rent sobib loomeinimestele ja teistele uutele arendajatele, mistõttu on hinnaalanduste korral on nii…
-
Kuldlõviga autasustati Minsuk Cho kureeritud Korea paviljoni „Kaarna silmavaade. Korea poolsaar” („Crow’s Eye View: The Korean Peninsula”), kus esitleti kahe riigi ajalugu poliitiliselt pingestatud väljana. Infoküllane väljapanek on ühtaegu mänguline ja terviklik. Siin on luubiga detailideni uuritavaid diapositiive ja globaalselt mõistetav arhitekti-koomiks; arhetüüpe ja anomaaliaid kummagi riigi võtmes. Mõlemad Koread arendasid paralleelselt välja erinevate sotsiaalsete püüdluste ja ideaalidega modernistlikke näidislinnu.
Hõbelõvi pälvis Tšiili väljapanek. Pedro Alonso ja…
-
Altare della Patria retrospektiiv Arne Maasiku fotodel kujutab endast mõtlikku, tähelepanelikku eksperimenteerimist künnistega. Kogemus künnistest – olgu tegu piiride, eraldusjoonte, piirete või äärtega – on omane kogu meie eksistentsile. Maasiku loomingus kutsutakse meid alati hoolikalt vaatama. Põgusast pilgust ei piisa. Allugem fotodele ja meid haarab kasvav vajadus neid pilte silmitseda, otsekui püüdes nende läbitungimatust vaatest jagu saada. Peagi avastame, et need pildid vaatavad meid vastu.
Arne Maasiku…
-
Eesmärgiks pole sealjuures mitte ilmtingimata kahandada inimkonna, sh arhitektuuri ja disaini, negatiivset keskkonna-jalajälge, vaid vastupidi, muuta see jalajälg nii suureks, viljakaks ja elujõuliseks kui võimalik, muuta see loomulikuks ökosüsteemi osaks koos kõige selle juurde kuuluvaga, k.a eri elutsüklid. Tõeliste hällist hällini (ingl cradle-to-cradle) mõtteviisi kandjatena ehitavad nad kestlikku maailma – uurivad, katsetavad ja loovad uusi keskkondi. Paljudest töödest võib välja tuua nt lainepapist mööbliga kontori Schetsontwerpile…
-
Peale Veneetsia arhitektuuribiennaali tuleks juunis jõuda ka Londoni arhitektuurifestivalile,1 kus nt Tšiili-Saksa arhitektuuribüroo Gun teinud Bedfordi väljakule arhitektuuriühingu arhitektuurikooli (AA) ette „Vihmametsa” installatsiooni.2 Kavas on muudki põnevat loengutest, vestlusringidest, ratta- jm tuuridest ning arhitektuuribüroode lahtiste uste päevadest kuni pereürituste ja filmiõhtuteni.
Kui arhitektuurifilmide lainel jätkata, siis on arhitekt Kyle Bergman taas nii selle aasta oktoobrikuus New Yorgis kui ka järgmisel kevadel Los Angeleses ja Chicagos korraldamas arhitektuuri-…
-
Sellele küsimusele otsitakse vastust tänavusel Veneetsia arhitektuuribiennaalil, mille kokkuvõtvaks teemaks on „Põhitõed” („Fundamentals”). Enamik rahvuslikest paviljonidest lähtub kuraatori-arhitekti Rem Koolhaasi pakutud alateemast „Kõikeneelav modernism” („Absorbing modernity”) – paljude maade ekspositsioonid on siin uurimus- ja fotomeediumi põhised ülevaatenäitused. Modernismi sirged jooned, suured mahud ja väiksem tähelepanu inimlikule mõõtmele on teatud mõttes lahtiütlemine vanast maailmast, kus igas hoones on tajutav meistri puudutus ja põlvest põlve edasikandunud traditsioonilised meetodid.…
-
Pehme ja kõva urbanism
Õigupoolest tekib küsimus, mis tähendus on urbanistika erialal. See, et osakond kunstiakadeemias 2000. aastate alul loodi, oli selgelt omas ajas märgiline – linnaplaneerimist nähti ühiskonnas eelkõige kinnisvaraäri mootorina, turumajanduse tõusulainel pulbitsevast linnast oli saanud era- ja avalike huvide ristumiskoht, mis väljendus maaomandi ja ehitusõiguste kaubastumises, erasektori jõulises planeerimistegevuses ning lõpuks sündinud ehitiste küünilises kvaliteedis. Õppetooli toonase juhi, Hollandi päritolu arhitekti Jan Verwijneni käe…
-
Bruno Latour,1 kelle südameasjaks on maailma väljavenitatud otsad taas kokku punuda, hoiatab, et kuni me lähtume eelarvamusest, et meil on teaduse ja kunsti näol tegemist kahe eri valdkonnaga (suures plaanis on ühe pärusmaaks kuiv objektiivsus, faktid ja tehnoloogia ning teine on faktide diktaadist välja murdnud kujutluse, loomingulise läbinägelikkuse ning avarate visioonide valdkond), jookseb mõte nende kahe suhtest kiiresti liiva. Mõnikord arvatakse, et nende kahe valdkonna vahel…
