-
Kuigi kõik laekunud tööd olid oodatult kõrge tasemega, tekkis esimesel läbivaatamisel ikkagi küsimus, kas nende hulgas leidub see õige ja lõplik lahendus (žüriisse kuulusid Arvo Pärdi keskuse esindaja Michael Pärt, Jaapani arhitekt Sou Fujimoto, arhitektuuriajaloolane Andres Kurg, Eesti Kontserdi peaprodutsent Madis Kolk, arhitektide liidu aseesimees Peeter Pere, arhitektid Ra Luhse ja Peep Jänes ning Keila vallavalitsuse volikogu esimees Kadri Tillemann – toim). Esimese tööpäeva lõpuks jäi…
-
Hollandis on arhitektuurimuuseum NAi, disaini- ja moeinstituut ning e-kultuuri keskus koondatud ühiseks nn uueks instituudiks. Vormiliselt riigi sihtasutus, ligi 90 töötajat, korraldatakse näitusi, loenguid ja tegeldakse uurimis- ja arendusprojektidega.
Vt www.hetnieuweinstituut.nl.
Ei juhtu just sageli, et avaliku ja erasektori organisatsioonid soovivad ise moodustada vabatahtlikult ühist sihtasutust, ometi leiavad arhitektuuri ja disaini muuseumide ja keskuste juhid, et koos on jõudsam tulevikule vastu astuda. Mida selline koondumine endaga kaasa…
-
Kuidas lülitada juubelimärgise saajate hulka ka need objektid, mida ei leia esialgses nimekirjas, aga mis on avaliku ruumi väärtustamise seisukohalt olulised?
Asukohtade valik pole piiratud vaid maakonnakeskustega. Kõigi Eesti linnade ettepanekud on teretulnud ja EAL on nõus kõikide huvitatutega koostööd tegema. EAL töötab programmi jaoks välja arhitektuurivõistluste tüüptingimused ja kaasamise korra. Linnaruumi korrastamise soov peab eelkõige tulema aga kohtadelt. Arhitektide liit on omavalitsustele toetav ja koordineeriv…
-
Kuidas anda loovusele ruumi ja jõudu?
Mind ei huvita loovuse uurimine. Enamasti ollakse loovuse lahkamisel kas liiga lihtsameelsed, ei saada loovusest aru või esitatakse puhtisiklikku arvamust. Selleks et loovust analüüsida, et seda mõista, tehakse sageli midagi sellist, mis loovuse hävitab. Justnagu bioloogid, kes elu uurimiseks Petri tassis selle tapavad: elu kui tegevuse uurimine tähendab selle tapmist. Humberto Maturana järgi on elu protsess – autopoiesis. Minule tähendab loovus…
-
Alustasime koos Toomas Kihoga EV 100 ettevalmistust kahe küsimusega: „Mida tahaksite näha EV 100 puhul?” ja, mis veel tähtsam, „Mida tahaksite teha EV 100 puhul?”. Nende küsimustega pöördusime kõigepealt valdkondlike ekspertide ja arvamusliidrite poole. Vastused on ühtpidi ootuspärased ja teistpidi avardavad riiklike tähtpäevade tähistamise traditsiooni piire: väldime tühja paraaditsemist ja võtame ette asju, mis teevad Eestit sisuliselt, vormiliselt või tähenduselt paremaks. Nõnda on käivitunud EV 100…
-
„Monditalia” kujutab endast tänapäeva Itaalia arhitektuuri olulisemate teemade ülevaadet riigi põhjaosast lõunasse välja. Vaatluse all on piirid, millega Itaalias iga päev kokku puututakse, sh piir seadusliku ja ebaseadusliku vahel, kui arhitektuurist saab maffiaorganisatsioonide peakorterite ning korrumpeerunud poliitikute kinnisvaratehingute taustsüsteem. Euroopa piiririik on vastakuti ka immigrantide sisse- ja läbivooluga, mis mõjutab arhitektuurigi. Arhitekti ja linnaplaneerija ülesanded on rändega väga otseselt ja praktiliselt seotud: ruumilised ja sotsiaalsed muutused…
-
Seni pole mulle silma jäänud, et Tallinn oleks suunanud tellija võistlust korraldama erinevalt näiteks Tartust, kus viimasel kümnel aastal on linn selgelt nõudnud oluliste asukohtade puhul vähemalt kolme osalejaga võistluse korraldamist. Samuti on olnud tulemused ja kõik osalenud tööd linna kodulehel kõigile näha – ilusasti ühes kohas ja hästi vaadeldavad. See jätab kokkuvõttes sümpaatse mulje, olgugi et võistlused võivad ka juba lähteülesande tõttu olla problemaatilised (nt…
-
Teatud paralleele võib näha ka eelmise aasta kunstibiennaaliga, kus samuti seoti minevik olevikuga ning tehti mingit sorti antropoloogilist uurimistööd. Arhitektuuri puhul on aga sellise uuringu esitlemise ohud tunduvalt suuremad ning kohati oli neid ka teravalt tunda, eriti Giardini näituse „Elemendid” puhul. Arhitektuuri baaselementide lahterdamist, kaardistamist ja nende paljususe eksponeerimist võib vaadelda kui stiililise normatiivsuse harrastamist, nii nagu seda arhitektuuriteooria kohaselt on sajandite vältel ordereid joonistades tehtud.…
-
Milles seisneb TTÜ tugevus arhitektuuriõppe pakkumisel?
TTÜ on viimase 10–15 aastaga muutunud palju teaduspõhisemaks. Seda ka arhitektuuri osas: on tehtud mitmeid konstruktsioonide, ehitusmaterjalide uuringuid; kõik, mis on seotud säästva ehitusega. Lisaks majandus- ja avaliku halduse uuringud. Seetõttu oli arhitektuuri õppekava kokkupanemine TTÜs üsna kerge.
Kõrvalseisjana tundub, et kunstiakadeemia põhihirm TTÜ arhitektiõppega seoses on rahastuse vähenemine, mis automaatselt sellega siiski ei kaasne. Küsimus, kas kahe kooli arhitektuuri õppekavad mitte…
-
XX sajandi algusaastatest on linnaplaneerimise probleem tööstuslikust arengust tingitud ülejääkide tarbimisega, seda ülalt alla. Maakasutuse planeerimine pole hõlmanud ainult funktsioone ja kasutusotstarvet. Peamine eesmärk, mis on tihtilugu peidetud värviliste mitmekihiliste kaartide taha, on olnud kaupade tootmise ja tarbimise reguleerimine ning piisava tööjõu tagamine. Planeerimine, mis on tihedalt seotud poliitikaga, vajab pikemat perspektiivi – nägemust, kuidas on omavahel seotud ühiskonna areng ja elukeskkonna kujunemine.
Ajad on muutunud: tänapäeva…
