Veel kümme aastat tagasi oli kuvand Kalamajast ja kogu Põhja-Tallinnast kui räämas vaesest agulist, mille lobudikke ootab kohe-kohe lammutamine. Korraga avastasid Kalamaja kesklinnalähedase mõnusa elukohana ühiskondlikult aktiivsed loomingulised noored ning Kalamaja muutus koos Uue Maailmaga uue linnalise eluviisi katselavaks. 2014. aastal…
Targa maja kompetentsikeskus Rakveres. Autorid arhitektid Oliver Alver, Andres Alver, Indrek Rünkla, Tarmo Laht, Ott Alver, Sven Koppel (Alver Arhitektid). Kutsutud osalejatega arhitektuurivõistlus toimus 2011. aastal. Esimese ringiga valiti välja kolm projekti: „MÕV“ (Martin Aunin, Marti Kahu ja Martin Melioranski), „Kivi“ (3+1 arhitektid) ja „Protees“ (Alver Arhitektid), mille hulgast valiti konsensuslikult võitjaks viimane. Maja sai valmis 2015. aastal.
Eelmise aasta teises pooles rikastus Rakvere ühe märgilise hoone…
Tallinna mereäärne peatänav peaks olema elus kultuuriruum, mille õhustiku loob pidevas muutumises elanikkond.
Tallinna peatänava arhitektuurivõistlusel otsitakse jalakäijasõbraliku esindustänava lahendust. Tänav algaks linna keskpunktist, Viru väljakult, ning kulgeks piki Pärnu ja Narva maanteed. Peatänava kui linna esindustänava rajamine just sinna, linna keskele, vanalinna, teatrite, kaupluste ja hotellide lähedusse, on tänuväärne ettevõtmine. On ju sealse ruumi kvaliteet ja heakord piinlikus seisus. Mõne aasta eest küsisid…
Marjan Colletti: „Turist reisib sageli arhitektuuri pärast, olgu see katedraal, muuseum või väljak.“
Marjan Colletti on itaalia arhitekt, teoreetik ja teadur. Ta alustas õpinguid Austrias Innsbrucki ülikoolis ning lõpetas need Bartletti arhitektuurikoolis Londonis, kus kaitses nii magistri- kui ka doktorikraadi. Tema loomingut iseloomustab eksperimentaalne ning arvuti genereeritav lähenemine ruumile ja vormile. Praegu juhib ta Innsbrucki ülikoolis eksperimentaalse arhitektuuri instituuti ja on Bartletti arhitektuurikooli…
Kuidas sünnib arhitektuur? Arhitektuuri tegemine, sellest mõtlemine ja selle sees elamine on väga erinevad asjad. Arhitektid armastavad nalja visata, et kõik teised teavad paremini, kuidas arhitektuuri teha. Selles on omajagu tõtt, sest eks ole iga inimene oma olemuselt natuke arhitekt, kujundades oma kodu, ehitades sauna või ladudes puuriita. Iga seda sorti tegevus eeldab ruumilist mõtlemist, planeerimist, ettekujutust konstruktsioonidest, proportsioonidest ja materjalide omadustest. Linnas või külas on…
Lennuki pardale minekuni on nelikümmend minutit ja järjekorras on juba umbes viisteist inimest, kuigi nii esimesed kui ka viimased premeeritakse niikuinii ette teada istekohaga. Rüüpan üüratult kallist kehva värsket apelsinimahla, selle seljavalu põhjustava järjekorraga liitub aga veelgi enam inimesi. Plaanin oma esimest artiklit sarjast „Seda sõin ma seal“ („I ate it here“), mis on mõeldud austusavaldusena koomiksikangelase…
Ruumi planeerimine tähendab ühiskonna planeerimist. Vastuvõetud ruumipoliitilised otsused kujundavad käegakatsutavat elukeskkonda ja ühiskonda ehk teisisõnu Eestit. Elukeskkonna ja ruumipoliitika tähtsustamisega tuleb tegeleda kohe ja järjepidevalt. Ruum on ühiskonna liim.
1. Vaja on poliitilist kokkulepet.
Selleks et elukeskkond Eestis paraneks, on tarvis nüüdisajastatud ruumipoliitikat. See tähendab julgust jätta seljataha arusaam planeerimisest kui juriidilis-bürokraatlikust protsessist. Praegu puudub meil igasugunegi arhitektuuri- ja ruumivaldkonda puudutav kokkulepe. Kehtiva arhitektuuripoliitika dokumendi kiitis valitsus heaks…
Indrek Allmann: „Oma energia tuleks kulutada võimalikult hea kauge tuleviku nimel.“
Peagi väljakuulutatavast põhikoolivõrgu korrastamise programmist saavad kohalikud omavalitsused küsida kuni kaheksa miljonit eurot toetust oma haridusvõrgu nüüdisajastamiseks. Kool on kogukonna kese, selle läbimõtlematu planeerimine võib anda hoobi kogu asula arengule. Kuigi põhikoolivõrgustiku korrastamisega alles alustatakse, peaks hoiatava näitena silme ees hoidma Valgat, kus on uue kutsehariduskeskuse linnasüdamest väljaviimisega linna tühjaksvalgumist vaid kiirendatud. Palju on…
Eesti küps ja mitmekesine nüüdiskunst ei jõua hulkadeni, ei ilmesta meie riiki.
Protsendiseadus, mis nõuab, et riigi vahenditega ehitatud hoonetesse paigutataks kunsti, kehtib juba mõnda aega ja näib, et kõik on justkui rahul, sest selle tegevuse ümber valitseb väljapeetud vaikus. Pean ettevõtmist, mille jõustumiseks isegi omal ajal sõna võtsin, igati õigeks. Senise praktika põhjal saab siiski välja tuua hulga probleeme, eriti seoses kunsti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kogukonnas Kalamäeks ristitud uusarendused mõjuvad XX sajandi alguse tööliselamute kõrval hiiglastena.Piia Ruber
Selle aasta vabariigi aastapäeval annab president Veljo Kaasikule üle riigi elutööpreemia, mis on tunnustus tervele arhitektuuri valdkonnale ja eriti kunstiakadeemia arhitektuuriõppele.Arno Saar / Scanpix / Õhtuleht
