Iga võistlusaasta on oma nägu.
Tasub meelde tuletada, et 2024. aastal oli 22 võistlust. Kui palju tehti neid 2025. aastal?
Liina Soosaar: Arhitektide liidu osalusel ja teadmisel korraldati 14 võistlust. Seda on erakordselt vähe. Riigi Kinnisvara võistlusi on praegu toimumas ainult üks. Omajagu võistlusi on korraldanud Tallinna linn ja silma paistab ka eravõistluste hulk.
Mida nende seast võiks välja tuua?
Soosaar: Lasnamäe Varraku ujula võistlusele laekus 25 tööd, see oli eelmisel aastal üks suurema osalejate arvuga võistlusi. Huvitav on see, et koolimajade võistluste puhul aasta teises pooles nii palju kavandeid ei laekunudki. Tallinna linna Martsa põhikooli ja Varraku ujula võistlus toimusid üsna üheaegselt. Põhikooli võistlusest võttis osa kümme meeskonda. Üheksa tööd tuli kokku ka Kohtla-Järve Iidla põhikooli õppehoone võistlusele.
Pelle-Sten Viiburg: Oluline oli veel Kalamaja põhikooli hoone võistlus, kuhu saadeti 22 kavandit. Hästi kvaliteetselt korraldatud ja ka tulemuse mõttes silmapaistev oli Krulli kvartali äri- ja kortermaja ning korterhotelli hoonestuse võistlus.
Ka eelmistele võistlusaastatele on tooni andnud koolimajad. Riigigümnaasiumid on vististi nüüdseks valmis ehitatud. Jäänud on põhikoolid. Kuivõrd on omavalitsustel jaksu ja tahtmist arhitektuurivõistlus korraldada?
Soosaar: Haridusministeerium on teinud Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitustele ettepaneku koolivõrk koondada ja ajakohastada. See tähendab ühtlasi, et mõnes paigas on gümnaasium ära kadunud, näiteks Toilas. Tegu oli küll põhikoolihoone lahenduse võistlusega, kuid varem toimetas selles majas gümnaasium.
Viiburg: Koolimajadest tasub veel välja tuua Toila, Kalamaja, Narva Soldina, Martsa ja Kohtla-Järve oma. Oluline on ära märkida, et võistlusi on vähem paljuski ka selle tõttu, et arhitektide liidu programmi „Hea avalik ruum“ võistlused on otsa saanud.
Soosaar: Ma eeldan, et koolimajade rekonstrueerimisvõistlusi tuleb ehk rohkem. Kohtla-Järve kool oligi selles mõttes esimene omataoline. Tegu on Nõukogude-aegse tüüpkoolimajaga, mis oleks esmapilgul kõige soodsam kokku lükata. Arhitektuurivõistluse põhiküsimus oli, kuidas ehitada Nõukogude tüüpprojekti järgi rajatud H-kujulise põhiplaaniga koolimaja ümber tänapäeva nõuetele vastavaks õppehooneks. Ja kui mitte seda, siis leida vähemalt hoone konstruktsioonile uus kasutus.
Viiburg: Tallinna peaarhitekti büroos räägiti enne valimisi, et eesmärk on jõuda kümne võistluseni aastas. Nüüd on aga uus linnavõim, kes on juba teatanud, et investeeringute mahtu tõmmatakse koomale. Seega on minu silmis see ambitsioonikas eesmärk nüüd suure küsimärgi all.
See kõik räägib kitsastest oludest. Kuidas arhitektid sellega toime tulevad?
Viiburg: Jah, tööd on vähem, konkurets tihe, võistlusi on raske võita, sest osalejaid on palju. Inflatsioon on kiire ja preemiafondid ajale jalgu jäänud. Arhitektide hulgas on tekkinud aktiivne diskussioon, kas avaliku võistluse preemia on boonus tehtud töö eest või peab see katma võistlustöö kulutused ja seeläbi ka büroo tegevuskulud. Varem pole sellist diskussiooni olnud.
Ma ei vaidle üldse vastu: preemiad peaksid olema suuremad, elu on läinud kiiresti väga kalliks ja auhinnafondid pole sellele alati järele jõudnud. Praegu on liit võistlustega aga sellises seisus, et väga järsule preemiafondide kasvule loota ei saa, sest see peletab lihtsalt võimalikud võistluste korraldajad eemale.
Vaatamata sellele, et kurdetakse preemiate väiksuse üle, võetakse võistlustest siiski väga aktiivselt osa. Mõned bürood on esitanud ka mitu tööd.
Ühest küljest avaldatakse survet võistluse preemiafondi suurendada. Teisest küljest on päris palju neidki juhtumeid, kus eraarendaja võistlusel ollakse nõus osalema üsna väikese tasu eest.
Viiburg: Avalike võistluste preemiafondid on viimastel aastal siiski tasapisi kasvanud. Eelmisel aastal mängisid selles olulist osa Tallinna linna võistlused, kus olid täitsa soliidsed auhinnad. Arhitektide liidu võistlustelt tõesti nõutakse suuremaid preemiafonde. Kutsutud osalejatega eravõistlusel jõuab jutt aga üsna tihti selleni, et tellija on leidnud arhitektid, kes on nõus lahenduse esitama ebamõistlikult väikese tasu eest. Kui need juhtuvad olema veel pädevad bürood, kus on VIII kutsetasemega arhitekt-eksperdid, siis on raske leida argumente, millega veenda tellijat osalustasu suurendama. Niikaua kuni ollakse nõus sisuliselt tasustamata võistlustel osalema, see olukord ka ei muutu.
Välja tuleb ka tuua, et viimase 10–15 aasta jooksul on võistlusi korraldatud igas Eesti nurgas. Liidu poole pöörduvad endiselt väga väikesed omavalitsused. Väga raske on neile öelda, et liidu võistluste preemiafondid on läinud kaks korda suuremaks. See käib neile lihtsalt üle jõu ja võistlust, mis loodeti korraldada, ei tule, selle asemel tehakse tavaline hange. Nii et jah, olukord on keeruline. Sektori alarahastus on tingitud ka sellest, et arhitekte on palju.
2025. aasta arhitektuurivõistlused
Jõhvi keskväljaku ja Jõhvi Mihkli kiriku ümbruse avaliku ruumi arhitektuurivõistlus
Toila põhikooli arhitektuurivõistlus
Kalamaja põhikooli arhitektuurivõistlus
Narva Soldina linnaosa põhikooli arhitektuurivõistlus
Viljandi bussijaama ja kesklinna Selveri arhitektuurivõistlus
Krulli kvartali äri- ja kortermaja ning korterhotelli arhitektuurivõistlus
Pärnu Männipargi lasteaia ja ujula arhitektuurivõistlus
Lasnamäe uue põhikooli (Martsa tn) ideekonkurss
Varraku ujula ideekonkurss
Kohtla-Järve Iidla põhikooli õppehoone arhitektuurivõistlus
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi väikeloomakliiniku ideekonkurss
Pärnu rannahoone laienduse arhitektuurivõistlus
Tallinna linna avatud kogude hoone ideekonkurss
RKASi Kuressaare ametikooli uue õpilaskodu arhitektuurivõistlus
