MARJU LAURISTIN: Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal

Lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“ tõendab, et Eesti on lugemisaktiivsuselt Euroopa riikide seas esireas, kuid toob välja ka ohud, mis võivad tumestada eestikeelse raamatu tulevikku.

Raamatuaasta kujunes tähendusrikkaks – ning mitte üksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid tõi kaasa ka kaua oodatud võimaluse jätkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse lõppedes 2014. aastast oma järge oodanud. Eelmise aasta märtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul võimaluse üle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks.

PEEP NEMVALTS: Teadusulmeline ÕS 2025

Oleme saanud tegelikult ühe ja sama sõnastiku, EKI ÜS on lihtsalt mahukam kui ÕS 2025. Sõnu tulnuks ÕSi valida kindlate kriteeriumide alusel, ent näib, et neid polegi.  

ANU VILTROP: Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene?

Kultuurilisel vaesumisel võivad olla meie ühiskonnale pikaajalised mõjud, mis süvendavad sotsiaalset kihistumist ja kahandavad kultuurilist järjepidevust.

Majanduslik kitsikus ei tähenda vaid poes soodushinnaga kohvi ja viinerite jahtimist. See tähendab ühtlasi kehvemat ligipääsu kultuurile, sest kultuuri kogemine kipub olema esimene, mis kasinates tingimustes pere eelarvest kaob. Nii võtab võimust kultuurivaesus.

KURMO KONSA: Vähem inimesi, kuumem planeet

XXI sajandit kujundavad kaks suurt ja sageli eraldi käsitletud protsessi, nimelt kliima- ja rahvastikumuutus. Arenenud riikides räägitakse demograafilisest kriisist, kuna sündimus on languses, rahvastik vananeb ja mitmel pool, sealhulgas Eestis, rahvaarv kahaneb. Samal ajal seisab maailm silmitsi süveneva kliimakriisiga, mille põhjuseid seostatakse sageli inimkonna arvukuse ja üha kasvava tarbimismahuga.

RAILI ALLMÄE, GUDRUN VELDRE: Leiu leiud teaduspõllul

Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. 

Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus. Tambet Kaugema vestles Priit Põldmaga

Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks?

MARIA MÖLDER:  Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada  

Madalam kultuuriürituste käibemaksumäär tähendab mitmekülgsemat ja järjepidevamat kontserdi- ja kultuurielu ning väiksemate ürituste puhul saab sama raha eest rohkem. 

Eesti muusikaturu fookuspäev 4. III Erinevate Tubade Klubis. 

RIINA ORUAAS: Muusika ja teater pole ainult muusikateater

Ehk on praeguseks muusikalisest pöördest rääkimine juba vananenud ja õigem oleks uut olukorda käsitleda laiemalt auditiivse pöördena? 

Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat Res Musica nr 17 (2025). Toimetanud Kristel Pappel ja Madli Pesti. 227 lk.

MERLE KARRO-KALBERG: Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu

Lähis-Ida relvakonflikt on taas päevakorda toonud kultuuripärandi säilimise. Näiteks on kahjustada on saanud UNESCO maailmapärandi paik Golestani palee. Vene-Ukraina sõjas on loendatud 500 objekti, mis pole enam endised. Mida saab ajaloo ja mälu säilimisel pärandi hoidmiseks ära teha rahvusvaheliselt? Selle üle arutlevad Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (International Council of Monuments and Sites, ICOMOS) asepresident Riin Alatalu ja Eesti ICOMOSi liige Liina Jänes, kes töötab UNESCO peakorteris kultuuri ja eriolukordade osakonnas.

Mõtteharjutused arhitektidele. Elina Liiva vestles Kaisa Karvineniga

Kaisa Karvinen on arhitekt, uurija ja kuraator, kes pöörab uurimuse näituseks ning kasutab seejärel näitust uurimistöös. Praegu on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu ülikoolis. Veebruaris pidas ta meie kunstiakadeemias avaliku loengu „Arhitektuur näitustel. Hooletööst betoonini“.

Oli tugev luuleaasta, aga see ei tähenda kehva proosa-aastat. Pille-Riin Larm vestles Elisa-Johanna Liiviga

Kirjanduse aastaauhindade žüriid on oma töö teinud ja otsused langetanud. Homme, 14. märtsil kuulutatakse välja 2025. aasta säravaimad loomingulised saavutused. Luule-, proosa- ja vabaauhinna žürii juht Elisa-Johanna Liiv jagab tähelepanekuid mulluse kirjandusaasta kohta, aga terase vaatlejana on tal neid rohkemgi. „Kultuuris oleks vaja rohkem julgust,“ tõdeb Liiv. „Me jääme kinni mingitesse mustritesse, mis on toiminud, ega esita küsimust, miks need on toiminud ja kas on ehk aeg neid raputada.“

Kirjanduse aastaauhindu annab välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital koos Eesti Kirjanike Liiduga. Ühes Liiviga kuulusid põhižüriisse Maarja Vaino ja Tiit Aleksejev.

Ilukultuse pahupool. Tristan Priimägi vestles Alice Winocouriga

Prantsuse režissööri Alice Winocouri filmid jäävad silma tugevate naispeategelastega, kellel tuleb tihti traumakogemuse pealt eluga edasi minna ja end naisena üles leida ja uuesti defineerida. Uusim lavastajatöö „Kõrgmoe fassaad“ⁱⁱ räägib Angelina Jolie mängitud õudusfilmilavastajast Maxine’ist, kes saab teada, et tal on rinnavähk. Maxine võtab vastu töö Prantsuse moenädalal, kus peale tema püüavad endale koha leida veel kaks naist: meigikunstnik (Ella Rumpf) ja noor modell (Anyier Anei).

Tehisaru on ameerikalikult disainitud rohkem ühtesama pakkuma. Ott Puumeister vestles Paul Cobleyga

Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. 

ÜLO MATTHEUS: Kui ajatolla läinud, kas Putin kannul?

Putini varuplaan sisaldavat kolme elementi: suurt mobilisatsiooni, veelgi põhjalikumat sõjamajandusele üleminekut ja teise rinde avamist Euroopas.

BIRGIT POOPUU, MARIANNA LOVATO: Iisraeli ja USA rünnakud muudavad maailma vähem turvaliseks

Õigusnormide relativiseerimine tekitab pikaajalist ebakindlust, normaliseerib jõu kasutamist ja nõrgendab piiranguid, mis kaitsevad haavatavaid riike.

INDREK HARGLA: Eesti keele saladus

Kui kirjanikult küsitakse, millest ta mõtleb, siis ilmselt ei vasta ta peaaegu kunagi päris ausalt, vaid pigem nii, millest on viisakas, kohane või võimalik kirjutada.

/// Arvustamisel ///

Andreas Kübara „See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei lõpeta“

Nadja Sumaneni „Rambo“

kontsert „Duod V“

näitus „Et inimene jääks – Balti humanistlik foto 1960–1990“

näitus „Lahtirulluv liit“

Kuressaare teatri „Abruka sõda“

mängufilm „Vaadates päikesesse“

mängufilm „Pillion“