Õhusaaste osakeste mõju pilvedele ja kliimale
Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased:
Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor
Hannes Keernik, kliimafüüsika kaasprofessor
Jorma Rahu, kliimafüüsika spetsialist
Heido Trofimov, kliimafüüsika teadur
Piia Post, keskuse juhataja, kliimateaduste professor
Tanel Voormansik, insener
Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine“ eest
Fossiilkütuste põletamisest tekib ühelt poolt kliimat soojendav kasvuhooneefekt ja teiselt poolt õhusaasteosakeste jahutav mõju, mille arvestamine on seni olnud väga suure määramatusega. Velle Tolli töörühm avastas esimesena maailmas, et inimtekkeline õhusaaste võib põhjustada ka pilvede jäätumist ja lumestumist. See avastus aitab paremini mõista, kui tugev on inimtegevuse mõju kliimale ja miks kliimasoojenemise kiirus võib ajas muutuda. Nende uuringud näitavad, et tööstuslikest allikatest pärinevad saasteosakesed võivad käivitada pilvedes jääkristallide tekke, mis omakorda vähendab pilvisust ja muudab Maa kiirgusbilanssi. Teadlased võrdlesid satelliitide ja ilmaradarite abil saastunud ja saastumata pilvi looduslikes „katsetingimustes“. Nii saavutati läbimurdeline tulemus, saades esmakordselt otsesed tõendid seni väga ebakindlaks või teoreetiliseks peetud protsesside kohta. Avastus täidab olulise lünga kliimateaduses ning aitab parandada tulevikukliima prognoose kogu maailmas.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Velle Toll pälvis 2025. aastal töörühma juhina Tartu Ülikooli aasta teadusteo auhinna, on 2021. aasta vabariigi presidendi noore keskkonnateadlase preemia laureaat ja sai 2020. aastal Euroopa Meteoroloogia Seltsi noorteadlase preemia.
Jorma Rahu pälvis 2025. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil III preemia.
Piia Post on 2024. aasta Tartu Ülikooli teadusteo laureaat, 2021. aasta Tartu Ülikooli aumärgi kavaler ja pälvis 2015. aastal Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia.
Piia Post, Mis on see kliima, mis muutub? – Sirp 20. VII 2020.
Vesinikuenergeetika ja uudsed akud kättesaadavamaks
Tartu Ülikooli keemia instituudi elektrokatalüüsi töörühm:
Kaido Tammeveski, kolloid- ja keskkonnakeemia professor
Ave Sarapuu, kolloid- ja keskkonnakeemia kaasprofessor
Heiki Erikson, kolloid- ja keskkonnakeemia teadur
Marek Mooste, kolloid- ja keskkonnakeemia teadur
Jaana Lilloja, kolloid- ja keskkonnakeemia teadur
Srinu Akula, kolloid- ja keskkonnakeemia teadur
Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Uudsed nanostruktuursed elektrokatalüsaatorid madalatemperatuursetele kütuseelementidele ja tsink-õhk akudele“ eest
Madalamal temperatuuril kui 100 ºC töötav vesinikkütuseelement on väga efektiivne energia muundamise tehnoloogia, mida rakendatakse eelkõige transpordisektoris. Energia salvestamiseks on aga tänu suurele energiatihedusele väga paljulubav tsink-õhk akude tehnoloogia. Mõlemas seadmes kasutatakse elektrokeemiliste reaktsioonide kiirendamiseks suures koguses väärismetallidel põhinevaid katalüsaatoreid. Nende kõrge hind ja piiratud kättesaadavus on peamised tegurid, mis takistavad tehnoloogiate laiemat rakendamist, mistõttu on äärmiselt tähtis odavamate ja jätkusuutlikumate elektrokatalüsaatorite väljatöötamine. Preemia pälvinud töörühm on andnud olulise panuse nanostruktuursete elektrokatalüsaatorite väljatöötamisse, arendades nii täiesti väärismetallivabu katalüsaatoreid kui ka nanomaterjale, mille kasutamine vähendab märkimisväärselt kütuseelemendis vajaminevate väärismetallide kogust. Lisaks on nad intensiivselt tegelenud odava biomassi – tööstuse jääkproduktide rapsikoogi, resortsinoolide segu ja ligniini väärindamisega, valmistades neist efektiivseid katalüsaatormaterjale. Kaido Tammeveski töörühm on jätkusuutliku energeetika arengut oluliselt edasi viinud, tehes kättesaadavamaks nii vesinikuenergeetika kui ka uudse energia salvestustehnoloogia.
Kaido Tammeveski pälvis 2014. aastal riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal.
Marek Mooste pälvis 2019. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil valdkondade ülese peapreemia ja 2014. aastal üliõpilaste riiklikul konkursil I preemia.
Jaana Lilloja pälvis 2022. aastal üliõpilaste riiklikul konkursil I preemia.
Elamud kiiremini ja kvaliteetsemalt energiatõhusaks
Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi täisprofessor tenuuris
Preemia tehnika ja tehnoloogia valdkonnas tööde tsükli „Elamufondi tervikrenoveerimine ja niiskusturvalisuse tagamine inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja hoonete keskkonnamõju vähendamiseks“ eest
Targo Kalamehe teadustöö on oluliselt panustanud hoonete ehitusfüüsika, energiatõhususe ja kliimakindluse arengusse, keskendudes olemasolevate korterelamute terviklikule renoveerimisele. Tema töö keskne tulemus on tehaselise renoveerimise tehnoloogia väljatöötamine, mis põhineb uuenduslikel eeltoodetud piirdetarindite lisasoojustuselementidel ja viib suure osa tavapäraselt ehitusobjektil tehtavast tööst tehastesse. Nii on loodud uus standard korterelamute renoveerimises, võimaldades senisest kiiremat, kvaliteetsemat ja väiksema tööjõuvajadusega renoveerimist. Arendatud tehnoloogia turuküpsust ja praktilist väärtust kinnitavad enam kui 50 tehaselise renoveerimise meetodil renoveeritud korterelamut, Eesti majatehaste eksport Saksamaale ja käimasolev näidisrenoveerimise projekt Ukrainas. Kalamehe töö on loonud teadusliku aluse Eesti elamufondi renoveerimislahendustele ja toetanud nii praktiliste juhendite kui ka poliitikameetmete kujundamist, mille eesmärk on hoonete renoveerimise hoogustamine.
Targo Kalamees on aasta ehitusinsener 2022, Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlane 2019, Eesti puitmaja sõber 2018 ning pälvis 2007. aastal üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil II preemia ja 1999. aastal Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadusauhinna.
Geneetiline riskimudel emakakaelavähi ennetamiseks
Triin Laisk, Tartu Ülikooli genoomika instituudi genoomse epidemioloogia professor
Preemia arsti- ja terviseteaduste valdkonnas tööde tsükli „Naiste tervise geneetika“ eest
Triin Laisa teadustöö keskendub reproduktiivtervise geneetiliste mehhanismide uurimisele. Eriti tähelepanuväärne on tema töörühma panus emakakaelavähi geneetiliste riskifaktorite kaardistamisse ja maailma esimese geneetikal põhineva riskimudeli loomisesse emakakaelavähi ennetamiseks. Emakakaelavähk on üks sagedasemaid naistel esinevaid kasvajaid maailmas, kuid selle geneetilised riskitegurid on seni jäänud ebaselgeks. Tema töörühma teadustulemused on loonud reproduktiivmeditsiinis aluse riskiprognoosile, personaliseeritud sõeluuringutele ja ennetusstrateegiatele naiste tervise säilitamiseks ja on otseselt rakendatavad kliinilises praktikas. Triin Laisk on loonud Eestis ja rahvusvaheliselt uue kvaliteedi naiste tervise genoomika ja epidemioloogia lõimimisel. Tema tööd väljaannetes Nature Medicine ja Nature Genetics on rahvusvahelise mõjukusega teetähised, mis ühendavad suurandmed, rangelt disainitud analüüsi ja selge kliinilise suunitluse.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Triin Laisk on 2023. aasta L’Oréal Balticu „Naised teaduses“ preemia laureaat ning pälvis 2008. ja 2006. aastal üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil II preemia.
Keskkonnasõbralikud viljelusviisid tagavad saagi ja mullaviljakuse
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased:
Evelin Loit-Harro, säästva taimekasvatuse tenuuriprofessor
Liina Talgre, taimekasvatuse ja maaviljeluse kaasprofessor
Preemia põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas tööde tsükli „Kvaliteetne saak keskkonnasõbralikult ja Eesti maad hoides“ eest
Põllumajanduse tähtsaim ülesanne on kasvatada kvaliteetset toidu toorainet ja tagada seeläbi toidujulgeolek. Evelin Loit-Harro ja Liina Talgre teadustöö keskendub konkurentsivõimelise, kvaliteetse ja stabiilse põllumajandussaagi tagamisele viisil, mis hoiab mulda, elurikkust ja Eesti põllumajandusmaad. Nende teaduslik panus on mitmekesine alates klassikalisest agronoomiast kuni molekulaarsete uuringuteni. Uurimistööde tugevaks aluseks on pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikorrakatse. Selle tulemused kinnitavad, et keskkonnasõbralikud lahendused nagu vahekultuuride kasutamine, mitmekesine külvikord ja tasakaalustatud väetamine aitavad tagada stabiilse ja kvaliteetse saagi ning hoida mullaviljakust. Märkimisväärne panus on antud ka viljelusviiside mõju selgitamiseks toidutoorme kvaliteedile. Harro ja Talgre uurimistöö tulemused aitavad nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil välja töötada tõenduspõhist põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat ning rakendada praktikas kestlikke taimekasvatusvõtteid.
Evelin Loit-Harro pälvis 2024. aastal Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hõbedase teenetemärgi.
Liina Talgre pälvis töörühma liikmena 2021. aastal Eesti Maaülikooli rakendusteaduste konkursil auhinna.
Kuidas vähendada ühiskonna haavatavust kriisides
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased:
Kati Orru, riskisotsioloogia professor
Sten Hansson, kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor
Preemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Haavatavus hädaolukordades: analüüs ja lahendused“ eest
Kati Orru juhib riski ja kerksuse uurimisrühma, kes on tõusnud rahvusvaheliste kriisiuuringute eestvedajate hulka. Sten Hansson viib töörühmas läbi kommunikatsioonitõrgetest tulenevate haavatavuste uuringuid ja on üks töörühma teoreetilis-metodoloogilise raamistiku loojatest. Orru ja Hanssoni uurimistöö käsitleb hädaolukordi alates loodus- ja tööstusõnnetustest kuni pandeemiate ja sõdadeni, näidates, kuidas ühiskondlik ettevalmistamatus ja haavatavuse algpõhjuste eiramine suurendavad kriiside laastavat mõju. Uurimisrühm on loonud originaalse raamistiku sotsiaalse haavatavuse analüüsimiseks, arendanud kriisiplaneerimist toetava haavatavuse triaažisüsteemi ja panustanud rahvusvahelisse võrdlevasse uurimistöösse. Eestis on sellel teadustööl suur praktiline väärtus, sest see toetab kriisivalmiduse suurendamist ja pakub sisendit poliitikakujundajatele – ministeeriumidele ja riigiametitele, sh päästeametile.
Kati Orru pälvis 2023. aastal Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi preemia parima töö eest avalikkuse teenimisel, 2022. aastal Tartu Ülikooli rektori tänukirja COVID-19 pandeemia-aegse uurimis- ja teavitustöö eest ning 2021. aastal
TÜ ühiskonnateaduste instituudi parima teadustöö preemia.
Euroopa majandusmuutused ja Eesti
Karsten Staehr, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi täisprofessor tenuuris, Eesti Panga juhtivteadur
Preemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Euroopa muutumise makroökonoomilised põhjused ja tagajärjed“ eest
Karsten Staehr on üks mõjukamaid Eesti majandusteadlasi, kes on teadustöös süstemaatiliselt analüüsinud Eesti ja teiste Euroopa riikide majanduskasvu, inflatsiooni, makromajanduspoliitikat ja üleminekumajanduse väljakutseid. Tema uurimistööd paistavad silma tugeva empiirilise metoodika ja rahvusvahelise nähtavuse poolest ja on avaldatud kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusajakirjades. Staehr on järjekindlalt sidunud akadeemilise uurimistöö Eesti majanduspoliitiliste debattidega, pakkudes tõenduspõhiseid analüüse eelarvepoliitika ja majandusarengu küsimustes. Lisaks teadustööle on ta andnud olulise panuse Eesti majandusteaduse järelkasvu ja rahvusvahelise koostöö edendamisse.
Karsten Staehr pälvis 2023. aastal Eesti Teaduste Akadeemia Mihhail Bronšteini nimelise majandusteaduste preemia, oli 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna aasta teadustöötaja ja pälvis 2018. aastal Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedali „Mente et manu“.
Karsten Staehr, Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele. – Sirp 17. VII 2015.
Eesti keele mitmekesisus
Helle Metslang, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli ja Oulu Ülikooli adjunktprofessor
Preemia humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas tööde tsükli „Eesti keele kasutuspõhine mitmekesisus ja selle kujunemine“ eest
Eesti keeleteaduses tõuseb Helle Metslang esile oma avatud vaimu, laia silmaringi ja erakordselt mitmekülgse, vaibumatu uurimishuvi poolest. Prof. emer. Metslangi teadustööd on oluliselt avardanud eesti keele ajaloolise ja praeguse mitmekesisuse mõistmist ning aidanud kaasa teaduspõhise eesti keele korralduse arengule. Helle Metslangi innovatiivsete teadustulemuste aluseks on uute keelekorpuste analüüs, kus ta kasutab uudseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Teda on iseäranis huvitanud, kuidas inimesed eesti keelt mõistavad ja kasutavad, kuidas on ajaloo käigus teisenenud hoiakud ja normingud ning kuidas keel neid muutusi peegeldab.
Helle Metslangi viimaste aastate teadustöö keskne saavutus on tema koostatud ja toimetatud uus, läbi aegade põhjalikem „Eesti grammatika“, mille juhtivaid autoreid on ka ta ise. Grammatika koondab ja sünteesib eesti keele uurimise tulemusi ja pakub kompaktses vormis infot eesti keele peamistest aspektidest, tuues välja tänapäeva eesti keeles ilmneva variatiivsuse, muutustendentsid, aga ka keelekasutuse erinevused kirjakeele normingutest.
Helle Metslang pälvis 2022 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2022. aastal Keeleameti sõbra tiitli, 2020. aastal Tartu Ülikooli suur medali, 2020. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna, 2011. ja 2010. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja, 1996. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal autorite kollektiivi liikmena „Eesti keele grammatika“ eest, 1995. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal ja Soome teadusseltside Suomalais-Ugrilainen Seura ja Kotikielen Seura väitekirjapreemia.
Helle Metslang, Tiit Hennoste, Annika Viht, Külli Habicht, Pire Teras, Tuhat lehekülge eesti grammatikat. – Sirp 24. V 2024.
Aili Künstler, Helle Metslang, Keelt mõtestades uute avastusteni. – Sirp 21. II 2020.
Helle Metslang, Helju Kaalu kiriusutlus. – Sirp 21. VI 2012.
