PROOSA
Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt)
Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ (Menu)
Andrus Kasemaa, „Minu kangelased“ (Varrak)
Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud“ (EKSA)
Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak)
Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu)
LUULE
Martin Algus, „Elektro“ (Puänt)
Doris Kareva, „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ (Verb)
Berit Kaschan, „Aprill“ (Kaschan AM)
Riste Sofie Käär, „APS!“ (Puänt)
Paavo Matsin, „Baeri laulud“ (Lepp ja Nagel)
Carolina Pihelgas, „Ikka veel“ (Lünk)
VABAAUHIND
Jaan Aru, „Aju vabadus“ (Ajujutud)
Indrek Koff, Olena London, „Ära oota midagi“ (Varrak)
Heneliis Notton, „Tähed Agnesele“ (Värske Rõhk / Kultuurileht)
Helga Nõu, Enn Nõu, „Need meie väga vanad armastuskirjad“ (EKSA)
„Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957–1979“ (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus). Kaheköitelise kogumiku peatoimetaja Marin Laak, koostajad ja toimetajad Kanni Labi ja Tiina Saluvere
Lauri Sommer, „Sugupuu“ (Menu)
Aastaauhindade põhižüriisse kuuluvad Elisa-Johanna Liiv (esinaine), Tiit Aleksejev ja Maarja Vaino.
TÕLKEKIRJANDUS
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Maarja Kangro – tõlge saksa keelest: Ernst Jandl, „Õnnesoov“ (Nähtamatu Ahv)
Indrek Koff – tõlge portugali keelest: Fernando Pessoa, „Rahutuse raamat“ (Postimehe kirjastus)
Mart Kuldkepp – tõlge vanaislandi keelest: „Noole-Oddi saaga“ (Ilmamaa)
Liisi Rünkla – tõlge inglise keelest: J. A. Baker, „Rabapistrik“ (Kaarnakivi Seltsi Kirjastus)
Sigrid Tooming – tõlked norra keelest: Jon Fosse, „Uus nimi“ (Eesti Raamat); Amalie Skram, „Constance Ring“ (Eesti Raamat)
Aet Varik – tõlked inglise keelest: David Foster Wallace, „Unustus“ (Tänapäev); Joseph Conrad, „Lääne silme all“ (EKSA)
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Adam Cullen – tõlge inglise keelde: Lennart Meri, „Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ („Silverwhite. The Journey to the Fallen Sun“, Hurst)
Matthew Hyde – tõlge inglise keelde: A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus“, III osa („When the Storm Fell Silent. Volume III of Truth and Justice“, Vagabond Voices)
Guillaume Gibert – tõlge prantsuse keelde: Nikolai Baturin, „Karu süda“ („Cœur d’ourse“, Editions Paulsen)
Danutė Sirijos Giraitė – tõlked leedu keelde: Tõnu Õnnepalu, „Piiririik. Paradiis“ („Paribio valstybė. Rojus“, Slinktys); Leelo Tungal, „Seltsimees laps“ („Draugė mergaitė“, Lietuvos Rašytojų Sąjunga)
Maima Grīnberga – tõlked läti keelde: Karl Ristikivi, „Hingede öö“ („Dvēseļu nakts“, Jānis Roze); Jaan Kaplinski, „Kõik on ime“ („Viss ir brīnumains“, Neputns); Joonas Sildre, „Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist“ („Starp divām skaņām. Arvo Perta ceļš līdz savai skaņu valodai“, Aminori); Kairi Look, „Natuke suur“ („Mazlietiņ liels“, liels un mazs)
Anna Sedláčková –tõlge tšehhi keelde: Rein Raud, „Täiusliku lause surm“ („Smrt dokonalé věty“, Maraton); tõlge serbia keelde: Maarja Kangro, „Klaaslaps“ („Dete od stakla“, Partizanska knjiga)
Ilukirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad Mari Laan (esinaine), Kristjan Haljak ja Märt Väljataga.
Mõttekirjanduse tõlge
Tiiu Hallap – tõlked inglise keelest: John Searle, „Vaim, keel ja ühiskond. Filosoofia reaalses maailmas“ (Postimehe kirjastus); John Losee, „Ajalooline sissejuhatus teadusfilosoofiasse“ (Tartu Ülikooli Kirjastus); John McDowell, „Vaim ja maailm“ (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Krista Kallis – tõlge inglise keelest: Paco Calvo, Natalie Lawrence, „Planta Sapiens. Taimede olemuse jälil“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)
Mart Kangur – tõlge prantsuse keelest: René Girard, „Vägivald ja püha“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)
Alari Purju – tõlked inglise keelest: Thomas Robert Malthus, „Essee rahvastiku printsiibist“ (Ilmamaa); David Ricardo, „Poliitilise ökonoomia ja maksustamise printsiibid“ (Ilmamaa)
Kadri Raudsepp – tõlge tiibeti keelest: Tsongkhapa, „Virgumistee astmete suur traktaat“ (Pilgrim)
Henrik Sova – tõlge inglise keelest: Ludwig Wittgenstein, „Sinine ja pruun raamat“ (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad Margus Ott (esimees), Hasso Krull ja Katre Talviste.
LASTEKIRJANDUS
Tiina Laanem, „Seest siiruviiruline“, illustraator Tiiu Kitsik (Pegasus)
Piret Raud, „Tähtis kuju“ (Tänapäev)
Anti Saar, „Kajakad“, illustraator Anna Ring (Kolm Elu)
Ulla Saar, „Ita ja Piuks. Prillid“ (Koolibri)
Johanna Unt, „Augustas päästab maailma“ (Argo)
Hugo Vaher, „Nutivaba“ (Tänapäev)
Lastekirjanduse žüriisse kuuluvad Mari Niitra (esinaine), Helena Kostenok ja Karl-Martin Sinijärv.
NÄITEKIRJANDUS
Erki Aule, „Ellujäämise tõenäosus“ (kogumikus „Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistluse seitse parimat“, Eesti Teatri Agentuur, 2024)
Piret Jaaks, „Lõpp“ (kogumikus „Tumeaine“, Fraas, 2025)
Margus Kasterpalu, „Siuru sügis“ (raamatus „Valhalla aeg. Luuleteatri teekond“, Go Group, 2025)
Mehis Pihla, „Rahamaa“ (Eesti Draamateater, 2024), „Ükskord Liibanonis“ (Eesti Draamateater, 2025)
Paavo Piik, „Sammud“ (Eesti Draamateater, 2025)
Urmas Vadi, „Sada grammi taevasina“ (kogumikus „Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!“, Kolm Tarka, 2025)
Näitekirjanduse auhind määratakse eelnenud kolme aasta jooksul ilmunud teose eest. Žüriisse kuuluvad Anu Tonts (esinaine), Tambet Kaugema ja Lauri Saaber.
EESTI VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Xavier Bouvet, „Le bateau blanc“ ehk „Valge laev“ (prantsuse keeles, Le Bruit du Monde, 2024)
Heidi Iivari, „Meidän suvun miehet / Meie suguvõsa mehed“ (soome ja eesti keeles, Enostone, 2024)
Sofia-Elizaveta Katkova, „Tra il tendine d’Achille e la caviglia“ / „Между ахиллесовым сухожилием и лодыжкой“ ehk „Achilleuse kõõluse ja pahkluu vahel“ (itaalia ja vene keeles, tlk Paolo Galvagni, Macabor, 2025)
Igor Kotjuh, Dmitri Kotjuh, „Аркадия“ ehk „Arkaadia“ (vene ja ukraina keeles, Kite, 2024)
Jelena Skulskaja, „Шекспир и его призраки“ ehk „Shakespeare’i kummitused“ (vene keeles, Originaalne Keskus, 2025)
Polina Tšerkassova, „Море“ ehk „Meri“ (vene keeles, audioraamat, 2024); „Сказки гор“ ehk „Mägede lood“ (vene keeles, audioraamat, 2025)
Eesti võõrkeelse kirjanduse auhind määratakse eelnenud kahe aasta jooksul esmatrükis ilmunud teose eest. Žüriisse kuuluvad Mihhail Trunin (esimees), Øyvind Rangøy ja Aija Sakova.
ESSEISTIKA
Eve Annuk, „Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023“ (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus)
Janek Kraavi, „Post. Esseesid nüüdiskultuurist“ (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Hasso Krull, „Igavene taastulek“ (Loomingu Raamatukogu)
Toomas Paul, „Iga raamat avab uue akna. Valik mõtisklusi ja arvustusi raamatute maailmast“ (Postimehe kirjastus)
Kadri Tüür, „Kohustuslik kirjandus“ (Vabamõtleja)
Livia Viitol, „Kaks muusat. Väliseesti luuletaja Liidia Tuulse (1912–2012) elulugu, 1960. aastate päevik, kirjavahetused Bernard Kangro, Õie Fleigi ja Marie Underiga“ (Tänapäev)
ARTIKLIAUHIND
Tormi Ariva, „Minevik, Olevik, tulevik. Eesti ulmekirjanduse algus“ (Looming 2025, nr 4), toetav tekst „Eesti ulme kuumad allikad“ (saatesõna ulmeantoloogiale „Kuumad allikad“, Gururaamat)
Asko Lõhmus, „Inimese ja looduse suhte mõtestamine esseistikas. Funktsionaalne vaade eesti esseistikale“ (Keel ja Kirjandus 2025, nr 4)
Mirjam Parve, „Tõlkija koopas maheda lõvita. Heietus ungari vältelise heksameetri tõlkimisest Miklós Radnóti hilisluule näitel“ (Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat „Tõlkija hääl XIII“)
Aare Pilv, „Esteet Visnapuu ja tema „loov rahvuslus““ (Methis, nr 36)
Teele Pärn, „Madis Kõivu hea tragöödia“ (Akadeemia 2025, nr 12)
Märt Väljataga, „Rütm ja eepos ehk Millesse tõlkida Miltonit?“ (Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat „Tõlkija hääl XIII“)
Esseistika- ja artikliauhinna žüriisse kuuluvad Brita Melts (esinaine), Epp Annus ja Saara Liis Jõerand.
Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil koostöös Eesti Kirjanike Liiduga.
