MARJE INGEL: Vikerkaar valgusvihus
Kontsert „Gamma“ ei haaranud kaugeltki kogu mõeldavat ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju suur osa tema läbitud loometeest hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu.
Kontsert „Gamma. Robert Jürjendal 60“ 10. I Mustpeade maja valges saalis.
TAAVI HARK: Ellerluse edenemine teadusrühma toel
2027. aastal möödub Heino Elleri sünnist 140 aastat. Ümarad tähtpäevad aitavad tähtsat meelde tuletada ja tuua olulise ka üldsuse huvi keskmesse. Ent on ka vaja ainest, millega sütitatud tähelepanu kestvalt toita. Just selle eesmärgi saavutamiseks on Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) tiiva all teist tegevusaastat alustamas uurimisrühm, kelle paleus on valmis teha Heino Elleri loomingu temaatilis-bibliograafilise kataloog, mille eeldus on (meta)andmestik süstematiseerida ja teha kättesaadavaks. Et püüda keerukalt kõlavat ettevõtmist läbi valgustada, pidasid keskustelu tegusa toimkonna liikmed täies koosseisus: pianistid ja muusikateadlased Sten Lassmann, Maksim Štšura, Carolin Krajňák, Mart Humal ja Aare Tool.
INDREK IBRUS: Innovatsiooniuuringud pole pelgalt majandusteaduse alamharu
Kui innovatsioon on vastuolus väärtustega, jääb mõju piiratuks. Seda näeb nii digiteenuste, rohepöörde kui ka tehisintellekti ühiskonnas rakendamise puhul.
Hiljaaegu püüdis Eesti teaduste akadeemia ametisse valida innovatsiooniuuringute akadeemikut. Konkurss küll luhtus, valimisega ei tuldud toime, kuid sellega seoses tõusetus arutelu, mis üldse on innovatsiooniuuringud ja kus on selle valdkonna distsiplinaarne päriskodu. Eestis on ehk tegu uue küsimusega, kuid rahvusvaheliselt on aru peetud aastakümneid. Sestap on ehk paslik seda teemade ringi veidi avada.
HELIKA MÄEKIVI: ÕS ei ole ÜS
Kirjakeele normi leiab kompaktselt üksnes vastilmunud ÕS 2025st, EKI ühendsõnastikus on see segamini muu, sh norminguvälise keeleinfoga.
KERTTU ROZENVALDE: Õppekeelest ja kodukeelest keelepoliitika uurimise valguses
Õppekeel on Eestis tuline teema. Kui palju peaks koolis olema eesti keelt? Kas vahetunnis tohib kasutada muid keeli? Kas vene dominantkeelsete õpilastega võib koolis suhelda ka vene keeles? Kas lastele, kelle kodus ei räägita eesti keelt, peaks koolis õpetama ka kodukeelt? Sellesarnaste küsimuste ring laieneb ka kõrgharidusse: kuidas rahvusvahelises ülikoolis hoida eestikeelset õpet? Kas oleks tõhusam ja lihtsam minna üle inglise keelele?
RENU GEETHA BAI: Vetika bioressursid ja biotehnoloogia vaikne jõud
Biotehnoloogia on harva vaatemänguline. See ei avaldu suurte žestide ega hetkeliste muutustena, vaid areneb järk-järgult tähelepaneliku vaatluse, pikaajaliste katsete ja bioloogiliste piiride austamise abil. Vetikabiotehnoloogia kuulub sellesse vaiksemasse teadustraditsiooni. See toetub ühele Maa vanimale eluvormile, et anda selge vastus tänastele küsimustele, mis puudutavad tervist, kestlikkust ja loodusvarade vastutustundlikku kasutamist.
KATRIIN REEDO: Päikeseenergia kosmoses
Praegugi on maailmas inimesi, kes ei usu, et astronaudid 1969. aastal Kuu pinnale astusid. Ehkki neile on esitatud hulgaliselt tõendeid, sealhulgas, et arvutid ei suutnud 1969. aastal nõnda head valepilti ja -videot genereerida, jäävad nad oma arvamuse juurde. Sellest hoolimata lähevad teadlased edasi ja tuginedes just nendele Apollo Kuu-missioonidel kogutud andmetele töötatakse Tallinna tehnikaülikoolis välja materjale ja seadmeid, mida saaks kasutada järgmistel Kuu missioonidel.
Saksa õigusteaduse kujundaja. Madis Ernits vestles Dieter Grimmiga.
Berliini Humboldti ülikooli emeriitprofessor ja endine Saksa Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik Dieter Grimm märgib, et paljudes kohtades survestavad põhiseadusriiki poliitilised jõud, kelle arusaam on autoritaarsem ja kes püüavad läbi suruda üksnes tunnetuslikku ettemääratud rahvahuvi.
Kust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust? Pille-Riin Larm vestles Carolina Pihelgaga
13. jaanuaril valiti ajakirjale Looming uus peatoimetaja. Märtsis hakkab ajakirja toimetust juhtima Carolina Pihelgas, kes praegu toimetab Loomingu kriitikakülgi.
MERLE KARRO-KALBERG: Arhitektuurivõistluste aasta 2025
Sirp on aastaid teinud arhitektuurivõistluste tulemustest kokkuvõtte. Eelmise aasta seisu avavad arhitektide liidu võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburg ja koordinaator Liina Soosaar.
KRIŠ SIIL, POUL JAKOB LEVERTAND: Kotitäis kurke ja vihane Facebooki postitus
Väheuuritud peatükk Eesti arhitektuuri- ja kultuuriloos ootab lahti mõtestamist. Suvilad äratavad paljudes emotsioone – nii nostalgiat, rõõmu, uhkust, kahetsust kui ka kurbust.
Kivist maailma kasvatamas. Marika Agu vestles Helena Keskkülaga
Helena Keskküla, kelle kivikujusid on hiljuti eksponeeritud EKKMis, töötab nüüd Saaremaa kultuurivara kunstikuraatorina. Oma kunstihariduse tõttu, mille ta on saanud Eestis ja Hollandis ning täiendades ennast residentuurides Rootsis, Kreekas ja New Yorgis, on ta toomas uusi tuuli väikesaare kuurortlinna.
JOOSEP EHASALU: Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme.
Pole kasutumat, armetumat vormi kui lühifilm. Kui juba mängufilmigi on tänapäeva inimesele üha võimatum maha parseldada, siis lühifilmi vaatamiseks peaks inimese kinni siduma nagu „Kellavärgiga apelsini“i peaosalise, silmalaud klambritega pärani kiskuma, lühifilme otse ajju kanaldama. Teisisõnu: tuleks saata ta filmifestivalile või kinno.
TRIINU LAAN: Ma märgota. Imäkeelest
Ma mõtlen emakeelest. Harilikult peetakse emakeeleks esimesena omandatud kodust saadud keelt. Emale viitab emakeele mõiste paljudes keeltes, kuid on ka neid kultuure, kus räägitakse isa- või sünni-, päritolukeelest. Enamasti oskab inimene oma emakeelt kõige paremini, kuid see pole alati nii. Esimesena omandatud keele oskus võib aja jooksul taanduda, kui edaspidi viibitakse muus keelekeskkonnas.
Arvustamisel
Jason Hickeli „Vähem on rohkem“
Livia Viitoli „Kaks muusat“
Kristi Küppari „Viimane lusikas“
Miina Piiri „Noviits“
Puuluubi ja VHK keelpilliorkestri kontsert
Epi Tohvri „Tallinna Tehnikaülikooli kampus Mustamäe luidetel“
2 × Neeme Külma näitus „en face“
Von Krahli teatri „Tagasiside“
Ekspeditsiooni „Baar Amsterdam“
Ugala teatri „Superstaar“
Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival
mängufilm „Sinisest sinisem“
