Tänasel Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti uued liikmed järgmistesse valdkondadesse: Heikki Junninen (füüsika), Joel Starkopf (kliiniline meditsiin), Rainis Haller (matemaatika), Maarja Öpik (mullateadus), Ivari Ilja (muusika interpretatsioon), Veronika Kalmus (sotsioloogia) ja Meelis Kull (tehisaru).
Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondade akadeemikute valimine luhtus, sest ükski kandidaat ei saanud vajalikku hulka hääli.
„Eesti võib olla rõõmus selle üle, et teaduste akadeemia täienes seitsme uue liikmega, kes esindavad kõrgetasemelist teaduslikku uurimistööd ja – mis väga oluline – ka ühiskonnale tähtsaid rakendusi. Tänu tänasele valimisele akadeemia tugevneb ja oluliselt paraneb tema sotsiaalne mõju. Tunnen suurt rõõmu ka selle üle, et oleme valinud enda liikmeskonda ka väljapaistva interpreedi,“ ütles akadeemia president Mart Saarma.
Tartu Ülikooli füüsika instituudi atmosfääri- ja keskkonnateaduste laborijuhataja ning keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen keskendub atmosfääri protsesside uurimisele, mis mõjutavad kliimasüsteemi, kliima kujunemist ja selle muutumist inimtegevuse tagajärjel. Heikki Junnineni viimaste aastate tegevus on suunatud kvaliteetsete atmosfääri püsimõõtmiste tagamisele Eestis ning rahvusvahelisele tippteadusele. Ta juhib Tartu Ülikooli meeskonda Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni CERN CLOUD eksperimendis, kus uuritakse osakeste- ja pilvetekkega seotud protsesse kontrollitud laboritingimustes. Aastatel 2023–2024 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Arktika uuringute valdkonnas.
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja ning anestesioloogia ja intensiivravi professori Joel Starkopfi teadustööd iseloomustab lai haare kliinilise uurimistöö eri valdkondades – alates loomkatsetest kuni kliiniliste sekkumisuuringute, jälgimisuuringute, süstemaatiliste ülevaadete, meta-analüüside ja rahvusvaheliste ravijuhendite koostamiseni. Tema teadustöö fookuses on olnud seedetrakti puudulikkus, südamelihase eelkohastumus ning antibiootikumide farmakokineetika intensiivravis. Ta lõi ka Eestis kaasaegse anestesioloogia ja intensiivravi koolitussüsteemi ning juhtis 20 aastat Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) anestesioloogia ja intensiivravi kliinikut. COVID-19 pandeemia ajal juhtis ta TÜKi kriisistaapi ja Lõuna meditsiinistaabi tööd. Joel Starkopf pälvis 2018. aastal koos Annika Reintam Blaseriga riigi teaduspreemia arstiteaduse alal.
Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise analüüsi professori Rainis Halleri teadustöö keskendub funktsionaalanalüüsile ehk lõpmatumõõtmeliste vektorruumide omaduste ja nendevaheliste seoste uurimisele. Funktsionaalanalüüs on algebra ja analüüsi kohtumispaik, kus olulist rolli mängivad geomeetria ja topoloogia. Selle põhiline uurimisobjekt on Banachi ruum, mille osas on Rainis Haller uurinud eelkõige selle geomeetriat ja mõju. Aastatel 2018–2022 oli ta Eesti Matemaatika Seltsi president.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor ning botaanika osakonna taimeökoloogia õppetooli molekulaarse ökoloogia professori Maarja Öpiku teadustöö keskendub mullaökosüsteemidele, uurides molekulaarsete meetodite abil mükoriisat moodustavate mullaseente (eriti krohmseente) elurikkust ja rolli. Tema loodud DNA-põhiste virtuaaltaksonite käsitlus ja tema juhitud avalik andmebaas MaarjAM on aidanud muuta selle valdkonna uurimistöö ülemaailmselt võrreldavaks ja standardiseerituks. Lisaks alusuuringutele juhib ta rakendusprojekte põllumuldade säästvaks kasutamiseks ja mullaökosüsteemide taastamiseks. Maarja Öpikut tunnustati 2016. aastal koos kolleegidega riigi teaduspreemiaga geo- ja bioteaduste valdkonnas.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor, klaveri professor, pianist, kammermuusik ja pedagoog Ivari Ilja on Eesti muusikakultuuri üks rahvusvaheliselt tuntumaid interpreete. Tema aastakümnete pikkune lai tegevusampluaa solisti ja kammermuusikuna hõlmab soolokontserte ja koostööd maailmakuulsate lauljatega, nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski, Maria Guleghina, Jelena Zaremba, Albina Šagimuratova jt. Ta on esinenud maailma mainekaimatel lavadel, sealhulgas Milano La Scalas, New Yorgi Carnegie Hallis ja Londoni Wigmore Hallis. Alates 2017. aastast on ta EMTA rektorina tugevdanud akadeemia teadus- ja loomepõhist arengumudelit ning süvendanud rahvusvahelist koostööd. Ta on rahvusvaheliselt hinnatud klaveriõppejõud ja vokaalkammermuusika ekspert, juhendanud kümneid noori pianiste ning osaleb regulaarselt rahvusvaheliste pianistide konkursside žüriides. 2001. aastal tunnustati teda riigi kultuuripreemiaga.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia professor ja sotsioloogia doktoriõppekava programmijuht Veronika Kalmus on rahvusvaheliselt tunnustatud sotsioloog ja meediateadlane, kes uurib ühiskondlikke ja tehnoloogilisi muutusi. Tema interdistiplinaarne teadustöö keskendub sellistele teemadele nagu meediastumine, andmestumine, tehisaru levik, jälgimisühiskonna kujunemine, sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine, väärtushinnangute muutumine, inimeste elumaailma ja heaolu aspektid jt. Peamise panusena teadusse on Veronika Kalmus mõtestanud põlvkondade rolli ühiskondlikes muutustes. Ta on panustanud ka sotsiaalteadusliku metodoloogia arendamisse. 2022. aastal tunnustati teda sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli kaasautorina riigi teaduspreemiaga. 2019. aastal valiti ta Academia Europaea liikmeks.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi andmeteaduse õppetooli tehisintellekti professori Meelis Kulli uurimistöö keskmes on usaldusväärse tehisaru alused: määramatuse modelleerimine, ennustuste kalibreerimine ja mudeli pädevuspiirkonnast väljumise tuvastamine. Tema eesmärk on luua meetodeid, mis teevad otsustajale nähtavaks, millal tehisaru süsteemi vastus on põhjendatult kindel ja millal tuleks toimida ettevaatusega. Meelis Kulli teadustöö üks eesmärke on ennustuste kalibreerimine, mis viib mudeli tõenäosusliku väljundi statistikaliselt kooskõlla tegeliku maailma sagedustega. Ta on arendanud välja rahvusvaheliselt tunnustatud kalibreerimismeetodid, näiteks beeta-kalibreerimise ja Dirichlet’-kalibreerimise. Nii aitab Kulli teadustöö luua masinõppel põhinevat usaldusväärset tehisaru riskitundlike rakenduste jaoks. Ta on ka Euroopa tehisintellekti tippteaduse võrgustiku ELLIS liige. Aastatel 2024–2025 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia tehisintellekti valdkonna uurija-professuuri juht.
Akadeemikuks saamiseks oli tarvis saada 2/3 istungil osalevate akadeemikute häältest.
Uute akadeemikute valimised kuulutati välja juuli alguses. Konkursi tähtajaks, 1. oktoobriks laekus akadeemiasse 30 nõuetele vastavat avaldust 29 kandidaadile. Kõigi kandidaatide lähema info ja akadeemikukandidaatide konverentsil peetud ettekannete videod leiab siit.
Koos täna valitud akadeemikutega on Eesti Teaduste Akadeemias kokku 79 liiget ja 19 välisliiget.
