Eestist pälvivad Balti riikide „Naised teaduses“ stipendiumid Renu Geetha Bai, Katriin Reedo ja Kerttu Rozenvalde.
Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide „Naised teaduses“ stipendiumite konkursil pälvivad Eesti teadlastest stipendiumid Renu Geetha Bai, Katriin Reedo ja Kerttu Rozenvalde.
7000-eurosed stipendiumid saavad nad tunnustusena senise töö eest ja edasise teadustöö tegemiseks oma valdkonnas.
Kolme riigi laureaatide ühine auhinnatseremoonia toimub neljapäeval, 27. novembril algusega kell 13 Riias Läti Teaduste Akadeemias ja otseülekandena ka Eesti Teaduste Akadeemia veebilehel.
Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi biotehnoloogia nimetatud nooremprofessor Renu Geetha Bai pälvib stipendiumi loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste või põllumajanduste ja veterinaaria doktorikraadiga teadlaste kategoorias. Ta töötab välja nanopreparaati, mis sisaldab vetikatest eraldatud astaksantiini ja fukoidaani, ja mille lisamine nahahooldustoodetesse võib ennetada naha päikesekahjustusi ja seeläbi vähendada nahavähi riski. Astaksantiin pakub suurepärast nahakaitset ja sel on vananemis-, põletiku- ja vähivastased omadused, ent ühend on ebastabiilne. Fukoidaanil on samuti põletiku- ja vähivastased omadused ja see toetab samuti naha kaitsevõimet, ent seda leidub vetikates väga vähe. Nende kahe aine koostoimes seevastu on võimalik mõlema positiivseid omadusi võimendada ja puudusi leevendada.
Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Katriin Reedo saab stipendiumi samade valdkondade doktorantide kategoorias. Tema uurimistöö panustab püriidipõhiste päikesepatareide arendamisse. Püriiti leidub maakoores piisavalt ja see on väga soodne ja keskkonnasõbralik materjal. Katriin Reedo töö tulemused aitavad suurendada jätkusuutliku päikeseenergia kättesaadavust ja võivad vähendada vastavate tehnoloogiate maksumust. Lisaks on uurimusel potentsiaali kosmoserakendusteks: koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga uuritakse püriidist päikesepatareide kasutamist energia tootmiseks Kuul.
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keelepoliitika ja eesti keele teise keelena kaasprofessor Kerttu Rozenvalde pälvis stipendiumi humanitaar- ja sotsiaalteaduste doktorikraadiga teadlaste kategoorias. Tema uurimistöö käsitleb keelepoliitikat, eriti hariduskeelepoliitikat ja keeleideoloogiaid, aga ka eesti keele omandamist ja õpetamist teise keelena ning keeleõppekorralduslikke küsimusi. Muu hulgas on ta uurinud kõrghariduse ingliskeelestumist: kuidas akadeemilised töötajad kasutavad ülikoolitöös inglise ja eesti keelt, kuidas üliõpilased ingliskeelsete õpingutega toime tulevad, kuidas nad tajuvad oma keelepädevust seoses (varjatud) keelenõuetega ning kuidas need kogemused peegeldavad varjatud keelepoliitikat Eesti kõrghariduses.
Eesti konkursikomisjoni esimees akadeemik Anne Kahru ütles, et naisteadlaste roll ühiskonnas on väga mitmetahuline: nad on targad ja uudishimulikud teadlased, üliõpilaste juhendajad, uute ideede loojad ja nende elluviijad, aga lisaks on neil ka soov pühenduda kodule. „Tean oma kogemusest, et see ei ole kerge ülesanne, kuid on pingutamist väärt. Seetõttu on äärmiselt oluline neile naisteadlastele anda juurde kindlust, eneseusku ja hoogu. Mul on hea meel, et tänavuse konkursi parimad esindavad kolme Eesti ülikooli ja erinevaid teadusalasid ning ka rahvusi. Kui doktorantuuri lõpetajate seas on naisi veidi enam kui mehi, siis professorite seas on naisi kõigest kolmandik. Loodan, et konkurss aitab tuua lähemale aja, mil akadeemilise karjääriredeli tipus täisprofessori tasemel on naisi võrdselt meestega,“ ütles ta.
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadussüsteemi valdkonna juht Kairi Värv märkis, et Eesti teadus tugineb järjekindlatele, julgetele ja pühendunud teadlastele. „„Naised teaduses“ stipendium on enamat kui tunnustus – see on selge signaal, et Eesti väärtustab talente sõltumata soost, taustast või teadusvaldkonnast,“ ütles Värv. „Naisteadlaste nähtavuse suurendamine on oluline nii võrdse kohtlemise tagamiseks kui ka selleks, et pakkuda tüdrukutele ja naistele inspireerivaid eeskujusid.“
Kolmele stipendiumile kandideeris kokku 38 naisteadlast, kellest 19 on doktorandid ja 19 teaduste doktorid.
Stipendiumite eesmärk on naisteadlaste toetamine ja innustamine nende teadlaskarjääris. Eestis rahastab konkursi läbiviimist ja stipendiume Haridus- ja Teadusministeerium.
Vaata videotest, kuidas laureaadid oma teadusprojekte tutvustavad.
Läti ja Leedu „Naised teaduses“ laureaatide lühiülevaated
Läti laureaadid (esitati 51 taotlust, sh 38 PhD ja 13 doktorandi tasemel):
- Elīna Pavlovska (Läti Ülikool) lõi mudeli kirjeldamaks elektronide käitumist põrkeseadmetes ja meetodi elektronide ainulaadsete „sõrmejälgede“ tuvastamiseks.
- Dr Monta Brīvība (Läti Biomeditsiiniliste Uuringute ja Õppekeskus) uuringud keskenduvad Läti populatsiooni genoomi uurimisele ja genoomsete andmete integreerimisele tervishoidu.
- Dr Jana Kukaine (Riia Stradiņši Ülikool) sünteesib oma kunstiuuringutes feministlikke ja keskkonnahumanitaarteaduslikke teadmisi, otsides teoreetilisi vahendeid, mis võimaldaksid esile tõsta Balti kunsti eripära.
Leedu laureaadid (esitati 78 taotlust, sh 59 PhD ja 19 doktorandi tasemel):
- MSc Greta Striganavičiūtė (Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskus) uurib metsaökosüsteemides akumuleeruvaid keskkonna saasteaineid, sellest tulenevaid füsioloogilisi reaktsioone puudel ja võimalusi erinevate puuliikide kaitseks nende mõjude eest.
- Dr Mažena Mackoit-Sinkevičienė (Vilniuse Ülikool) tegeleb kvanttehnoloogiate arendamisega, et võimaldada oluliselt täpsemaid mõõtmisi ja liikuda järgmise põlvkonna kvantandurite ja kellade suunas.
- Dr Rūta Ubarevičienė (Leedu Sotsiaalteaduste Uurimiskeskus) uurib rände- ja segregatsiooniprotsesside vastastikmõju ja võimalusi uurimistulemuste rakendamiseks poliitikakujundamisse.
