Peast klounid. Annika A. Koppel vestles Heilika Pikkovi ja Liina Särkineniga
Režissööride Heilika Pikkovi ja Liina Särkineniga saame kokku Heilika kodus Nõmme mändide all. Tegelikult on nad kõik nõmmekad ja elavad lähestikku. Kõik, see tähendab uue dokumentaalfilmi „Minu pere ja muud klounid“ lavastajate Heilika Pikkovi ja Liina Särkineni ning filmi peategelaste Haide Männamäe ja Toomas Trossi pered.
Film jälgib viie aasta vältel, kuidas kulgeb avalikkuse ees särava klounipaari Piibu ja Tuudu elu.
PETER LÕHMUS: Eesti maksupoliitika väljastpoolt vaadatuna
Meie viimase aja kirglikele eelarve aruteludele pakkus hiljuti analüütilist tuge Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). See 1944. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille aluspõhimõtteid mõjutas palju ka tolle aja üks tuntumaid majandusteadlasi, eestlane Ragnar Nurkse, ühendab 191 riiki ning on enamasti tuntud kui suurtes majandusraskustes riikidele laenaja ning reformide taganttõukaja. Kuid kriise püüab IMF ennetada ka oskusteabe jagamisega, tuginedes märkimisväärsele kogemuste pagasile üle maailma. Seda tehakse nii teadustööde kui ka kõigi liikmesriikide majandusolukorra regulaarse iga-aastase analüüsi kaudu. Viimane IMFi käik Eestisse tehti selle aasta mais ning aruande kinnitas IMFi nõukogu juulis.
Kuidas Värske Rõhk ikka värske püsib? Heleri All vestles Lauri Eesmaa, Carolina Pihelga ja Hanna Linda Korbiga
Noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk on selleks sügiseks välja antud 20 aastat. Vestlusringis vaatavad Värske Rõhu endised peatoimetajad Lauri Eesmaa ja Carolina Pihelgas ning Hanna Linda Korp, kes praegu oma viimaseid numbreid kokku paneb, tagasi tööle ajakirja eesotsas. Uurin, kuidas mõtestavad nad tekstitööd, toimetamise pedagoogikat, aga ka ajakirja sotsiaalset missiooni, nimelt, kas ja kuidas on võimalik leevendada kultuurilist ebavõrdsust ühe kirjandusajakirja kaudu.
ELISABETH KAUKONEN, RAILI MARLING: Keele vägi(vald)
Hoolimata keele struktuurist peegelduvad selles ühiskonna võimuvahekorrad ja ka eesti keeles ilmneb soolist ebavõrdsust, mida keelekasutusvalikutega alatasa juurutatakse.
5. augustil lahkus meie hulgast USA keeleteadlane, kauaaegne California ülikooli professor Robin Lakoff, kelle töödest sai alguse põhjalikum teaduspõhine keele ja soo vaheliste seoste uurimine. 1973. aastal avaldas Lakoff provotseeriva pealkirjaga artikli „Keel ja naise koht“, mis laiendatud kujul ilmus 1975. aastal raamatuna. Lakoff lähtus hüpoteesist, mille järgi on keelekasutus otseses seoses ühiskondliku staatusega.
AET KUUSIK, PIRET KARRO-ARRAK: F-sõna 14 aastat hiljem
Septembri esimesel nädalal avati Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) seni suurim ülevaatenäitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Avaprogrammi osana toimus 6. septembril vestlusring „F-sõna: 14 aastat hiljem“, mis tõi kokku Ladyfesti (2011–2018) korraldamisega seotud inimesed.
Oma kogemustest ja feminismiga suhestumisest rääkisid esimese Ladyfesti korraldajad, tollal – peale rahvusvaheliselt tuntud kunstniku Mare Tralla – peamiselt tudengid, kellest on saanud muusikateadlane, kirjanik ja muusik Brigitta Davidjants, vegan- ja kväärfeministist aktivist Dagmar Kase, kvääriuurija ja keeleteadlane Aet Kuusik ning kirjandusteadlane ja ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Johanna Ross. Vestlust juhtis näituse kuraator Piret Karro-Arrak, üles kirjutas Aet Kuusik.
BRIGITTA DAVIDJANTS, MARJU RAJU: Rõõm koorilaulust
Koorilaul on eestlasi ühendanud aastakümneid, sõltumata vanusest, päritolukohast, soost vms. On teada tõde, et üheskoos laulmine tekitab inimestes ühtekuuluvustunnet. Ühise identiteedi loomise kõrval tugevdab see ka juba olemasolevat identiteeti. Laulavad ka LGBTQ+-inimesed ning 2017. aastal moodustati Eesti esimene LGBTQ+-segakoor Vikerlased.
SARA BARBO: Tagasi tulevikku ehk Transmäärus 3.0
1. septembrist jõustus sotsiaalministri määrus „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“, millega ajakohastati soo tunnustamiseks (ehk sooandmete muutmiseks) vajalikku arstliku komisjoni loa saamise protseduuri. Kuivõrd määrus näib lubavat transinimeste õigustes edasiminekut, s.t vähendab takistusi eluks vajalikele teenustele, soovin tehtud muudatusi ja nende võimaliku mõju konteksti asetada ja kriitiliselt hinnata.
ENELI KINDSIKO: Siis kui sõnad kannavad …
Raamatuaastal olen sattunud kahe kentsaka mõiste peale – book braggers ja speed readers. Esimesi võiks eesti keeli kutsuda raamatupoosedeks, teisi raamatuablasteks.
Arvustamisel
2 × Raimo Pullati „Mis mul meeles“
Tõnis Vilu „Enne lapsi“
Mati Undi muuseumi uus püsinäitus
Vaim Sarve „Radikaalne regilaul“
XV Pärdi päevad
kontsert „Kontrastid“
koorilavastus „Nõelamäng“
näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“
näitus „30 × 30“
näitus „Naudingute aed. Õitsev 17. sajand“
Jass Kaselaane näitus „Karjane. Haud. Tiibadega inimene“
Kris Lemsalu näitus „Nirvana“
etenduskunstide festival „SAAL biennaal“
Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja teised koletised“
LXXXII Veneetsia filmifestival
Esiküljel režissöörid Heilika Pikkov ja Liina Särkinen. Foto Piia Ruber
