Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis

„Graafikakaart ja -territoorium“, Juhan Raud vestles Marika Aguga
Maarja Merivoo-Parro, „Väliseesti elav-hingav muusika on eesti üleilmse kultuurielu osa“
Lauri Kärk, „Uusi vaateid meie varasele filmiloole“
Lauri Laanisto, „Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks“
Heldur Sander, „100 aastat Mihkel Ranna dendraariumi“
Ülo Mattheus, „Kremli kaval hunt ja MAGA-nokatsiga Punamütsike“
Benjamin Klasche, „Genotsiidimajandus ja Eesti osa selles“
Merle Karro-Kalberg, „Sisemiselt ilus kolahoov“
Valerii Krinberg, „Anarhistlik arhitektuur“
Eesti kirjanik 2025
Riho Paramonov, „Miks soovitan „Harry Potterit“?“

Esiküljel XIX graafikatriennaali peanäituse kuraator Marika Agu
Piia Ruber

Graafikakaart ja -territoorium. Juhan Raud vestles Marika Aguga

Seekordse, järjekorras XIX graafikatriennaali peanäitusel on võetud vaatluse alla info ja müra suhted, ennekõike just nende materiaalsus. Kunstihoone paviljoni pastelseteks muudetud koridorides uhutakse liigne tähendus graafilistest märgisüsteemidest lihtsalt välja. Mis jääb järele? Mustrid, koodid ja nukker küberneetika. Mälu. See näitus on totaalne süsteem, kummaliselt eneseküllane tervik, kus kõik on sätitud ning omal kohal. Ühtlasi on see rõhutatult ebatähenduslik. Juba näituse krüptiline, peaaegu reprodutseerimatu pealkiri võtabki tegelikult hästi kokku selle, mida kuraator Marika Agu, kes tegutseb ka arhiivi projektijuhina Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses, oma näitusega öelda tahab. Või just ei taha. Kõik graafilised märgid on materiaalsed. Kuid mateeria kätkeb endas informatsiooni. 

MARI-LIIS KRAUTMANN: Hargnev silmus ehk Graafilised kujundid Tallinna graafikatriennaalil 

Tallinna graafikatriennaali peanäituse töödes  tegelevad kunstnikud mitmete üldtuntud märgisüsteemide moonutamisega. See annab võimaluse kogeda neid uudsel moel. 

MAARJA MERIVOO-PARRO: Väliseesti elav-hingav muusika on eesti üleilmse kultuurielu osa  

Väliseesti popmuusika suurest comeback’ist „Esto-muusika“ kolmikplaadina on möödunud kümme aastat. Selle ajaga on välja ilmunud palju uut, vana ja põnevat ning vaade on avardunud. Juurde on tulnud ka uusi entusiaste, kes koguvad ja jagavad, ning neid, kes aitavad muusikat panna plaadile või viia lavale. Maarja Merivoo-Parroga vestlevad Vaiko Eplik, Olev Muska, Piret Noorhani, Ahto Külvet ja Karl Korts.  

LAURI LAANISTO:Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks 

Teadus on inimese jaoks muutunud üpris ebaloomulikuks tegevuseks. Vähemalt loodusteadused. Pelga uudishimuga enam kaugele ei purjeta. Tuleb läbida kõiksuguseid eriskummalisi kadalippe, millest paljude puhul on väga keeruline õigustust leida. Siiski, mõni teadus paistab teistega võrreldes pisut loomulikum. Vahest on see seotud teadusharu arengutasemega. Et mida primitiivsem, vähearenenum üks teadusharu on, seda lihtsam on selles dimensioonis uudishimu teaduslikult rakendada.

HELDUR SANDER: 100 aastat Mihkel Ranna dendraariumi Saaremaal Neemi külas

Eestlaste taimearmastust ning huvi puude ja põõsaste kasvatamise ja kollektsioonide rajamise vastu on kujundanud baltisaksa mentaliteet, nende mõisaaiad ja -pargid. Need oli eestlaste jaoks kui välismaa oma tundmatute puude ja põõsastega, on formuleerinud prof Mart Külvik oma essees. Üks meie puude-põõsaste kollektsioone on Mihkel Ranna dendraarium.

ÜLO MATTHEUSKremli kaval hunt ja MAGA-nokatsiga Punamütsike 

Putin ei soovi sõda lõpetada, sest ta pole saavutanud soovitud eesmärke, milleks on Ukraina täielik alistamine ja sõjategevuse peatamine, mis tooks suure tõenäosusega kaasa Putini režiimi kokkuvarisemise. 

BENJAMIN KLASCHEGenotsiidimajandus ja Eesti osa selles 

ÜRO eriraportööri Francesca Albanese aruandes näidatakse, et Tel Avivi börsi väärtus on Gaza sissetungi algusest saadik suurenenud 200%. 

Eelmisel nädalal võtsid president Alar Karis ja peaminister Kristen Michal Tallinnas vastu Iisraeli presidendi Isaac Herzogi ning tööpäev lõppes välisministeeriumi korraldatud Eesti-Iisraeli ärifoorumiga. Visiit tuli mulle suure üllatusena ning selle põhjuste üle mõtiskledes meenus hiljuti (30. juunil) avaldatud ÜRO eriraportööri Francesca Albanese ÜRO Inimõiguste Nõukogule esitatud raport „Okupatsioonimajandusest genotsiidimajanduseni“, mis käsitleb inimõiguste olukorda 1967. aastast okupeeritud Palestiina aladel. Raportis uuritakse Iisraeli kolonialistlikku asunikepoliitikat toetavat korporatiivset mehhanismi.

LAURI KÄRK: Uusi vaateid meie varasele filmiloole 

Põhjalikum tutvumine Esimese maailmasõja eelse perioodi filmindust kajastavate allikmaterjalide ning ajalookäsitlustega lubavad teha mõningaid korrektiive meie varases filmiloos. 

Alustagem sellest, et siinsele ajakirjandusele tuginedes oleme esimeste filmivõtetena Eestimaal teadnud 30. aprillil 1908 Tallinna väisanud Rootsi kuninga jäädvustamist. Kuid kas see ikka on nii? 

MERLE KARRO-KALBERG: Sisemiselt ilus kolahoov 

Augusti lõpuni on Eesti Rahva Muuseumi juures avatud siinmail ikka veel uudne kolahoov, kuhu on oodatud kõik kuue kuni 16aastased lapsed ja noored. Täiskasvanud peavad jääma värava taha, et lapsed saaksid iseseisvalt tegutseda. Tartu kolahoovi eestvedajate Kristin Leisi ja Leene Korbiga rääkisime vabast mängust, inspireerivast kolast ja riskimängu eelistest. 

VALERII KRINBERG: Anarhistlik arhitektuur 

Elame võimu kujundatud maailmas, kus on määratud, kuidas maad kasutada, maju ehitada ja ruumis elada. See võim seab esikohale efektiivsuse, kasumi ja kontrolli. Sageli elurikkuse, elanike autonoomia ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse arvelt. Mis siis, kui arhitektuur ei oleks midagi, mis määratakse ülalt alla, vaid midagi, mis tekib orgaaniliselt, lähtub teistest põhimõtetest, mis on küll kapitalismis uudsed, kuid mitte teostamatud? 

MARI NIITRA: „Elu on liikumine“ 

Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“ on värske ja vahetu suureks saamise lugu ning pakub paljudele äratundmist. 

„Eesti kirjanik“ on väike eesti nüüdiskirjanduse festival. See annab võimaluse kokkutulnutele noppida parajasti õhus olevaid teemasid ja teoseid ning neid lähemalt vaadelda. Viimasel aastal on järjepanu ilmunud põnevaid tekste, mille autoriteks on naised, sellest ka tänavune rõhuasetus naistele kirjanduses. Kas naiste hääl kõlab kirjanduses kuidagi teistmoodi? Kas naiste kirjutatud tekstidel on ka mingeid ühisjooni? 

RIHO PARAMONOV: Miks soovitan „Harry Potterit“? 

Mõni aeg tagasi jäi mulle ühes raamaturiiulis silma „Harry Potteri“ sarja viimane seitsmes osa, mida omal ajal lugeda ei jõudnud. Lehitsesin teost ja leidsin, et vana võlg vajab õiendamist. Hankisin algkeelse variandi ja hakkasin peale. Mida kaugemale jõudsin, seda enam mõistsin, et selles meie sajandi ühes kaalukamas ilukirjandusteoses on suhteliselt vähe neid kvaliteete, mis võiksid iseloomustada ainulisi, piire ületavaid tekste, mis hakkavad kujundama kaanonit. Ja ometigi kavatsen „Surma vägiseid“ tungivalt soovitada igale teismelisele. 

Arvustamisel

Juraj Mesíki „Vene impeeriumi vältimatu lõpp“

Anu Kree proosakogu „Kolme tiivaga klaver“

Tormise võistulaulmine

Vello Vinna näitus „Tehis ja ehis“

Riia Vene teatri „Kirsiaed“

Kinoteatri „Romula ja Julia“

Endla teatri „Julia, Julia!“ ja „Salemi nõiad“

mängufilm „Relvad“

Sirp