Filmid võiksid teha inimesed üksteise vastu lahkemaks. Andrei Liimets vestles Natalja Mirzojaniga

Venemaalt Eestisse pagenud Armeenia juurtega Natalja Mirzojan valiti lühianimatsiooniga „Talv märtsis“ Cannes’i filmifestivali alaprogrammi „La Cinéf“. 20. mai esilinastuse eel rääkis lavastaja Eesti animatsioonist ja elust siin- ja sealpool idapiiri. 

TRIINU ARU: Mis toimub filmitegija peas? 

Mõistagi on iga filmi valmimise taga suur meeskond ja kõvasti tööd. Loometööd teevad kõik asjaosalised, ka need, kes esmapilgul tunduvad vastutavat vaid n-ö tehnilise poole eest, näiteks operaatorid ja monteerijad. Kuidas nemad filmi süžee emotsionaalselt läbi elavad?  Tallinna ülikooli BFMi vanemteadur ja soome filmitegija Pia Tikka on asunud uurima, mida tunnevad filmitegijad ise.  

ARDO REINSALU: Aeg pärast masinaid. Kas tehisintellekt kingib meile kultuuri tagasi? 

„Kultuur on see, kuhu inimene naaseb, kui masinad on kõik muu ära teinud.“ See lause, mis mõjub korraga nii lootusrikkalt kui ka pisut kõhedalt, võiks olla meie ajastu üks keskseid teemasid.

JUHAN ARU: Lihtne või keeruline? 

Tervitusi matemaatikalt kolme pildina, kus lihtne ja keeruline on teineteisest sammu kaugusel ning nende eristamine õnnestub, kui üldsegi, vaid lähemal vaatlusel. 

MARI-EPP TIRKKONEN: Pärijad võtsid Malle Leisi nimele kaubamärgikaitse 

Registreeritud kaubamärk aitab brändi kaitsta ja võimaliku rikkumise korral oma õigusi jõustada. 

SIIM LILL: „Hieronymuse“ sarja siiani parim aasta 

 „Hironymuse“ tõlkesarja maitsekalt kujundatud teoseid kätte võttes valdab alati suur rõõm: mõnus paber ja kiri, rääkimata tõlgete elegantsusest ja järelsõnade/kommentaaride lisaväärtusest.

MERLE KARRO-KALBERG: 2025. aasta parim noor arhitekt

Eesti Arhitektide Liit korraldab noore arhitekti preemia (NAP) konkurssi alates 2008. aastast.

Selle aasta noore arhitekti preemia pälvis 2013. aastal loodud büroo Arhitekt Must, kelle loomingus annavad tooni riigikoolid, linnaväljakud ja puitarhitektuur. 

Hea ruum on koosloomeline. Merle Karro-Kalberg  vestles Kaidi Põldojaga

Neli aastat tagasi loodi Tallinna linnavalitsusse ruumiloome osakond. Nüüd on see muudetud peaarhitekti bürooks ning osakonda seni juhtinud Kaidi Põldoja lahkub ootamatult. Mis tehtud? Mis jäi pooleli? Milline linn võiks olla Tallinn? Nendele ja teistele küsimustele Põldoja nüüd vastabki. 

Margit Mutso:  Ämblik all vasakus nurgas 

Peenike võrk ühendab hunnikut vanu Sirpe „kunstiosakonnaga“. Osakondadeks kutsun ma meie raamatukogu teema või autorite järgi jagatud raamaturiiuleid. Mille tarvis ma Sirpe kogun? Ei teagi, harjumus, igaks juhuks. Sama küsimus on ka enamiku raamatute puhul: äkki keegi veel loeb? Ruumipuuduse tõttu seisavad need kahes reas ja kui mõni raamat on valesse kohta sattunud, on selle ülesleidmine aeganõudev. 

Arvustamisel

Donella Meadowsi „Süsteemimõtlemise alused“

Matti Maasika „Rahvas, kes hakkas vastu“

Joseph Conradi „Juhus“

Kris Moori „Kus ma olen“

kontsert „Kuratlikult hirmus kaanon. Lepo Sumera 75“

Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert

muusikauuringute kevadkonverents

Eesti muusika päevad

„Kevadnäitus 2025“

näitus „Õed Meid. Avangard ja argielu“

Henriette Tugi-Nuusbergi loomingu retrospektiiv „Lootust jagades“

rahvusvahelise tantsupäeva gala „Tantsib Sergei Upkin“

Theatrumi „Erivajalik“

Daniel Kötteri „Roden / Kukata Miti / Pembalakan“

mängufilm „Veepidu“