Alanise ja Filimonoviga Tallinna magalates. Konstantin Kuningas vestles P. I. Filimonoviga
P. I. Filimonov on üks neid, kelle kohta on öeldud, et nende looming on nagu kutse Eesti venelaste salapärasesse allmaailma endistes kõdurajoonides, millele moodsad moodulmajad on andnud uue näo. Ka P. I. Filimonovi uus luulekogu „Sinu siluett akna taustal“ mõjub kui kutse elada ühiskonnas, kus inimese väärtus määratakse ta nime etnilisusega. Seejuures ilmuvad kirjaniku raamatud juba mõnda aega esmalt tõlgituna, uue luulekogu on eestindanud Katrin Väli. Autor on lugeja giid, detektiiv: PItähendab inglise keeles eradetektiivi. P. I. Filimonov on oma varjunimest pajatanud erisuguseid jutte, ent pole vist kunagi rääkinud tõtt.
Loe ka, mida kirjutab Mihhail Trunin P. I. Filimonovi „Alicante“ kohta!
Sven-Erik Soosaar: Liivi keelekorralduse töömailt
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on siis üldse võimalused sellistel keeltel, mille kõnelejaid napilt mõnikümmend ja huvilisi mõnisada, nagu näiteks eesti keele lähedasel sugulaskeelel – liivi keelel?
Alari Purju: Vaateid kaubandussõjale
Rahvusvahelises kaubanduses praegu toimuv näib tähendavat senisega võrreldes suurt muutust, mistõttu on kerkinud üles küsimused sellise arengusuuna taustast, paralleelidest ajaloos ning võimalikest tagajärgedest. Kuna seesuguse murranguga kaasnevad kohati dramaatilised sündmused, siis on need innustanud ajakirjandust ja ka poliitika- ja majandusteadlasi esitama tõlgendusi ning tulevikuväljavaateid.
Anna-Liisa Unt: Äratasuvad kasinusmeetmed
Haljastus läheb linnas kõigile korda. Pole kahtlust, et muidu kivises keskkonnas peab olema õiterohkeid aedu, hästi hooldatud muruplatse ja parke. Haljasalade vaoshoidmisega võtab inimene aga linnalooduselt ära võimaluse ökosüsteemina iseseisvalt toimida. Liigne usinus pole voorus.
Jaanika Altraja: Toidu kasvatamine linnas kui tulevikku vaatav kultuuripraktika
Nii nagu Ateena agoraa oli koht, kus põimusid poliitika ja turg, võib linnaaed kujuneda paigaks, kus laiendatakse ühiskonna kujutlusvõime piire.
Kaarel Aadli: Mereta merelinn Tallinn
Kõnnin mere ääres. Ühel pool kriiskavad kajakad, kümblevad luiged ja vesi sillerdab päikese käes. Pööran pead ja tähelepanu tõmbavad auklikud kruusateed, grafitiga märgistatud varemed ning autorehvid. See on Tallinn.
Sensortehnoloogia põhised kiibid on Eesti võimalus. Margus Maidla vestles Alar Kuusikuga
Tallinna tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktori kohusetäitja, vanemteadur Alar Kuusik juhib elektroonikavaldkonna akadeemilist lipulaeva, kus peale alusteaduse on teenuste ja toodete turule toomise kaudu alati au sees hoitud ka ühiskonna teenimist.
Kurmo Konsa: Tehisaru tehismaailmas
Tehisaru kannab endas meie maailmavaadet, teadmisi, eelarvamusi ja väärtusi, ta ei ole „võõras“, vaid ülitundlik inimkultuuri peegel.
Vabastav vangistus, ahistav vabadus. Marina Richter vestles Mohammad Rasoulofiga
Mohammad Rasoulof paistab väsinud. Ma leian ta eest diivanisse vajununa, seltsiks ta tõlk. Ja väsinud pole ta mitte reisist festivalile „Viennale“ Austria pealinna Viini, vaid pikast reisist Euroopasse. Selle pidi ta ette võtma umbes aasta eest, 2024. aasta kevadel, jalgsi üle Iraani mägede vabaduse poole, ees ootamas tema uue filmi „Püha viigipuu seeme“i oodatud maailma esilinastus Cannes’is.
Karl Pajusalu: Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel
Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi.
Arvustamisel
P. I. Filimonovi „Alicante“
rahvusooperi Estonia sümfooniakontsert „Ravel 150“
kontsert „Andrew Lloyd Webber. Reekviem“
Tarmo Johannese ja Dario Calderone duo kontserdisarjas „Duod“
kontsert „Jääkurvid“
näitus „Azulejos. Portugali pärlid“
Kadri Liis Räägu näitus „Morfogenees“
Ivar Veermäe näitus „Õhetav“
VAT-teatri „Gargantua“
Ekspeditsiooni „Eeter“
Temufi „Vanja“
Sigrid Savi „Murda“
mängufilm „Fränk“
dokumentaalfilm „Siit ta tuleb, Roosi“
