2022
-
Lea (Piret Krumm) on kirglik noor naine, oma ema Maria (Piret Rauk) tütrena hea ja avara südamega inimlaps.Mari-Liis NellisKes kustutab prožektorid?
Kirjaniku rännakud oma näidendi ümber sobivad „Lea“ lavailma, avardavad tegevusaega, lisavad kord küsivaid, kord lepitavaid toone, absurdi, huumorit.
7 minutit -
Maiu Mooses, Margot Kask, Stina Valgma “Hingamine”
Maiu Mooses, Margot Kask, Stina Valgma
“HINGAMINE”
11.03. – 6.04. 2022
Alates reedest, 11. märtsist saab HOP galeriis vaadata Maiu Moosese, Margot Kase ja Stina Valgma ühisnäitust „HINGAMINE“.
Aine- ja teabevahetus, dialoog sisemise ja välise, enda ja teiste, oma ja võõra vahel. Pingestumine ja lõdvenemine, avardumine ja koondumine, sirutumine ja kokkutõmme. Tuksumine, võbelemine, värelemine.
Hing, hingestatus ja hingus on seotud elu ja elususega. Hingusele minek, seevastu, märgib elu lõppemist, vähemalt füüsilisel tasandil.
Elususe tingimus(t)eks on ainevahetuses osalemine ja/või…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Doktorikraadiga laohoidja“, intervjuu Fideelia-Signe Rootsiga
Hent Kalmo, „Vene üksindus“
Eva Piirimäe, „Vene välispoliitika moraalsed argumendid“
Ahto Lobjakas, „Ukraina jagamine“
Märt Läänemets, „Mida arvab Hiina Vene-Ukraina sõjast“
Mõtteainet emakeelepäevaks: Ilze Tālberga, „Lätlased eestlastest ometi ka milleski ees“
Jaanika Palm lastekirjanduse algupäranditest ja Krista Kumberg tõlgetest
Intervjuu kliimateadlase Mait Sepaga
Karin Paulus, „Muinsuskaitse all arhitektoonid“
Mirje Tammaru, „Viinavabriku lugu“
Tõnis Liibek, „Viinakuradi mahhinatsioonid Läänemerel ehk Lugu salapiirituseveost kahe ilmasõja vahel“
Õhkab asfalt, kuumab linn. Merle Karro-Kalberg intervjueeris kliimateadlast Mait Seppa
Heldur Sander, „Looduskaitse, Tammsaare…5 minutit -
Videoõhtud Von Krahli Kinos annavad sissevaate Eesti videokunsti KKEKi arhiivist
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Von Krahli Kino kutsuvad sel kevadel videoõhtutele, kus näeb videoteoseid KKEKi arhiivist.
Liigu alla, et näha programmi!Von Krahli Kino sariüritus tõukub veendumusest, et kultuuri tervise ja elujõu indeks peitub suuresti äärealadel. Kunstiteostes, mis on loodud väljaspool kommertslikku peavoolu, püüab Krahl edendada ja kaitsta teatud tüüpi kino pärandit. Programm põhineb Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse videoarhiivil, mis võimaldab tutvuda erinevate autoripositsioonidega ja jälgida kaasaegse kunsti arengut 1990ndatest alates. Teravamad ja…1 minut -
Hea Teatri Auhinna laureaat on valguskunstnik Margus Vaigur
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse (ETUKÜ) Hea Teatri auhinna seekordne laureaat on valguskunstnik ja Endla teatri valgusala juht Margus Vaigur.
Auhind anti üle 5. märtsil Endlas pärast lavastuse „Noor jää“ esietendust, sest Vaigur oli teinud ka sellele lavastusele valguskujunduse. Auhinnaks on igal aastal ühe eesti kunstniku teos, seekord kingiti laureaadile Maarit Murka graafiline leht sarjast „Positsioonid“.
ETUKÜ hindab Margus Vaigurit kui Eesti üht viljakamat valguskunstnikku, kes töötab võrdselt nii muusika-, sõna- kui…2 minutit -
Vikerraadio e-etteütlus toimub emakeelepäeval juba 15. korda
Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Vikerraadio e-etteütlus toimub juba 15. korda. Seekordne tekst loetakse Vikerraadios ette emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.25. Etteütlust saab kirjutada Vikerraadio kodulehel vikerraadio.err.ee.
Raadioeetrist kuuldav tekst tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse tekstiaknasse. Aken aktiveerub kodulehel kell 10. Etteütlust saab kirjutada kella 11ni, teksti loetakse raadios ette korduvalt. E-etteütlust on võimalik kaasa teha ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestel. Samaaegselt raadioeetris kõlava tekstiga ilmub ERR.ee portaali video, kus teksti saab…2 minutit -
Eesti Kirjameeste Selts 150
9. märtsil toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva tähistamine.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamiskoosolek peeti 25. veebruaril Viljandis Schwalbe võõrastemaja ruumides, selts ise tegutses aga Tartus. Aastatel 1872-1894 tegutsenud seltsi olulisuse kohta sõnas Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessor Arne Merilai: „Eesti Kirjameeste Seltsile kuulus keskne osa rahvusliku kultuuri arendamises ärkamisajal. Selts oli sündiva kultuurrahva tähtis haridusasutus: teaduse, kirjanduse ja kunstide edendaja, koolmeistrite õpetaja ning koolide õppevara looja, viljakas kirjastaja, toimekas…2 minutit -
Ilmus Müürilehe traumanumber
Trauma – ühteaegu varjatud ja universaalne, allasurutud ja igast praost välja immitsev. Traumaga võib meie elu alata, nagu kirjutab Hele-Mai Viiksaar emadustraumat käsitlevas artiklis. Aga see võib meid varjuna saata ka meie loomulikus kasvukeskkonnas, nagu selgitab Kätlin Konstabel perekondlikke traumasid lahkvas loos.Traumat võime sageli kohata krimisarju vahtides, nagu kirjeldab Katrin Tegova, sotsiaalmeediat sirvides, nagu kirjutab Helgi Saldo, või linnaruumis ringi uidates, nagu aimub Hannes Aava linnaruumikolumnist. Aleksander Tsapov tutvustab aga, kuidas trauma isegi meie söögitorus pesitseb.Peatume ka lahendustel, mis aitaksid…1 minut -
Venemaa artistide lavalt tõrjumine on teema üle Euroopa.KuvatõmmisKultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda?
Sõda Ukrainas on paigutanud täiesti uude raami senise loomingulise ühistegevuse võimalused ja vajadused nii riikide, organisatsioonide kui ka üksikisikute vahel.10 minutit -
Mida teha, kui ühel päeval on su õuel linnatäis sõjavange? Korrata ajalugu? Fotol Saksamaa sõjavangid Kiievi tänavatel.Liepaja1941 / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsSõjajärgsete valikute aeg
Euroopa ei pääse sellest, et peale sõprade tuleb hakata rahastama ka kapituleerunud vaenlast.
4 minutit
