2022
-
Rahva võimust
Globaalne sotsiaalmeedia mobiliseerib ühiskondi viisil, mille tulemuseks näib olevat ühiskonna sidemete ja solidaarsuse lõhkumine.
7 minutit -
Natalia Ponomartšuk on Ukrainas üks tuntumaid ja hinnatumaid orkestrijuhte.Kiur KaasikUkraina meie südames ja kontserdisaalis
Kõnekäänd ütleb küll, et kui kahurid kõnelevad, siis muusad vaikivad, ent peaks olema vastupidi: kui kahurid kõnelevad, ei tohi muusad mingil juhul vaikida.
4 minutit -
Mikhail Palinchaki automaadiga naise portreed vaadates tekib tunne, et ollakse portreteeritu ees ja vaadatakse talle otsa – inimesena. Sellist meeleolu ülekandumist saab väga harva kunstlikult saavutada.Inimlikud fotod ebainimlikust sõjast
Ukraina sõda dokumenteerivat fotonäitust peab nägema. Eriti sellepärast, et osata kajastada enda ümber toimuvat nii, et vaataja oleks osaline inimese, mitte kinopublikuna.
4 minutit -
Heliloojate seast on Juhan Smuuli kõige tihedam loominguline koostöö sidunud Gustav Ernesaksaga.Valdur-Peeter Vahi / Eesti RahvusarhiivJuhan Smuuli luule kajastusi muusikas
Juhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: „Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega.“
9 minutit -
Koostöös Kanuti gildi saaliga valminud koreograafilise uurimuse käigus tuli Lõuna-Eesti künklikul maastikul liikuda mitmesuguste jalanõudega.Urmas LüüsOlulised asjad. Lonkavad asjad
Sellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis „armukesega“, keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel lubab kõnelda asjadest, mis olnud, mis tulemas ja mida kunagi olema ei saa. Räägime teistele…4 minutit -
Üle-eestiline neidudekoor Leelo on ühenduslüli, ideede genereerimise keskus, loomingu sünnitusmaja ja elukestvate sõprussidemete sõlmija.Ott KattelSõõm helgust sõjakevadel
Kuna üle-eestilises neidudekooris Leelo laulavad neiud üle terve kodumaa, siis on 25 aasta jooksul moodustunud omamoodi võrgustik, mille esindajaid jagub igasse maakonda.
4 minutit -
Narva pilootprojekti eesmärk on ületada loodava heaoluskoori abil lõhe linnaplaneerijate ja linnaelanike vahel.Targa Linna TippkeskusElanikud targa linna loomise juures
Targa linna ideede teostamisel tuleb keskenduda sellele, kuidas tehakse linnaelanike elu paremaks arvestades kõigi linnaasukatega.
6 minutit -
Maximilian Nawrath: „Euroopa haljastute kujundustrendid võivad mõne etnilise grupi väliruumist hoopiski tõrjuda.“ErakoguTervisesõbralik linnaloodus
Maximilian Nawrath: „Euroopa ja Põhja-Ameerika looduse ja kultuuri suhe ning teadus on üles ehitatud vastandamisele. Seega otsime ka linna rohealadelt vastandumist.“
7 minutit -
31. jaanuaril täitus sajand Ilse Lehiste sünnist. Eesti päritolu keeleteadlane sai 1948. aastal Hamburgi ja 1959. aastal Michigani ülikoolist doktorikraadi. Ta on töötanud mitmes ülikoolis, kõige pikemalt Ohio osariigi ülikooli lingvistika osakonnas, ning olnud Kölni, Viini ja Tōkyō ülikooli külalisprofessor. Lehiste oli Ameerika Keeleteaduse Seltsi president, Essexi, Lundi ja Tartu ülikooli audoktor ning Eesti ja Soome teaduste akadeemia välisliige. Ta on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi ja Wiedemanni keeleauhinna. Ilse Lehiste sulest pärineb arvukalt teaduspublikatsioone, eesti keeles on kättesaadavad artiklikogumik „Keel kirjanduses“ (2000) ja luulekogu „Noorest peast kirjutatud laulud“ (1989). Ilse Lehiste 1997. aastal külas akadeemik Jaan Rossil.ErakoguIlse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast
Ettekanne Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Emakeele Seltsi ja Eesti Teaduste Akadeemia kõnekoosolekul „Ilse Lehiste 100“ 17. märtsil 2022
8 minutit
