Toeta

2022

  • Kellel suurem on töövõit

    Alanud on riigikogu valimiste eelne periood (kui erakorralisi ei tule, siis on kampaaniaaega jäänud alla aasta) ning loogiliselt võttes peaks iga suurt otsust markeerima valijatele meeldida tahtmine. Selle nimel tehakse äkkotsuseid, tühistatakse eelmisi, seletatakse totrusi sõja või inflatsiooniga isegi siis, kui andmed näitavad midagi muud. Kui mõni „arendus“ on avalikkuses kehvasti vastu võetud, lahkutakse vajaduse korral kiiresti ametist: ehk jõuab valijatel kobarkäkk veel meelest minna.
    Selline on üldpilt ja niiviisi saab…
    Maria Mölder
    2 minutit

  • Joie de vivre

    Ühel vihmasel pärastlõunal klõpsasin Netflixis täitsa kogemata prantsuse seriaalil „Léa 7 elu“. Igatsesin tunda elurõõmu, joie de vivre’i, põgeneda mõneks tunniks pandeemia, sõja ja inflatsiooni eest. Kes on Léa, kelle seitset elu ma Netflixis jälgima asusin? Seriaalis on Léa 17aastane techno-fännist tänapäeva prantsuse teismeline, kes ärkab igal hommikul ajarändurina 1991. aastasse, looduskaunisse Prantsusmaa linnakesse, kus tema vanemad käisid veel keskkoolis ja tegid bändi sarmika kuti Ismaeliga. Léa ärkab seitsmel hommikul oma…
    Anari Koppel
    3 minutit
  • Ukraina vaba langus ja tõus
    Ukraina pürgimuste nõrgad lülid on jätkuvalt Prantsusmaa, kelle president Emmanuel Macron on avaldanud Ukraina liitumise suhtes Euroopa Liiduga otsest kahtlust ja pole lõpetanud nunnutamist Putiniga, ning Saksamaa eesotsas Olaf Scholziga, kes pole loobunud Vene energiatarnetest, finantseerides sellega Venemaa sõjategevust.
    John MacDougall / AFP / Scanpix

    Ukraina vaba langus ja tõus

    Macroni sisuliselt lootusetu Euroopa armee ideega võrreldes on Läänemere ja Musta mere alliansil hoopis rohkem jumet.

    7 minutit
  • Voorus on mõistmine

    Voorus on mõistmine

    Pentti Linkola „paljas elu“ ja hüperrealistlik kosmoloogia

    Hasso Krull
    10 minutit
  • Pentti Linkola vastuoluline ellujäämisretsept
    Meie aeg on rikas tehnoteaduslikest utoopiatest. Pentti Linkola ühiskond on samuti utoopia, aga lähtub modernsuseelsest aegruumist.
    Helge Heinonen / Flickr

    Pentti Linkola vastuoluline ellujäämisretsept

    Linkola tunneb hästi loodust, kuid vististi mitte inimest. Tema konstrueeritud ühiskond on keeldude ja käskude kasvulava, kus kultuur on teisejärguline.

    Riho Paramonov
    8 minutit
  • Pamfir parnassil
    „Pamfir“ esilinastus Cannes’is täissaalile ja võeti vastu minuteid kestvate ovatsioonidega filmi lõpus. Pildil peategelane Leonid (Oleksandr Jatsentjuk).
    Kaader filmist

    Pamfir parnassil

    Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšuk: „Ukrainale on väga oluline, et meie hääl oleks kuulda rahvusvahelisel areenil, ja praegu pole oluline, kes seda häält teeb, kas režissöör, kirjanik või meditsiinitöötaja.“

    Tristan Priimägi
    5 minutit
  • Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis
    Uus ukraina keele õppekomplekt toetab ennekõike õpilase suhtlusolukorras hakkama saamist. Suulise keeleoskuse juurest liigutakse tasapisi multimodaalsete tekstide tõlgendamise ja loome juurde. Haaravas loos seiklevad peategelastena Ukraina eri paikkondade loomad. Pildil õpilase tööraamatu „Навчаємо(сь) української разом“ ehk „Õpime koos ukraina keelt“ peategelased.

    Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis

    Õpilase oma emakeele toetamine on tähtis nii identiteedi kui ka õppimise vaatenurgast ning üksnes uue keele õppimisele ei tuleks keskenduda mitte üheski etapis.

    Sanna Mustonen
    4 minutit
  • Meie tuleviku määrab huviharidus
    Kindlasti tuleb rõhutada, et huvihariduses on õpetajad, mitte juhendajad või noorsootöötajad. Õpetajaamet peab olema väärtustatud – õpetaja on professionaal! Juhendamine seevastu kõlab nagu kõrvaltegevus, mitte päris töö. Jane Miller-Pärnamägi (vasakul) 14. XI 2021 Eesti tantsuhuvihariduse galal „Vahepeatus“.
    Aleksandra Kiidjärv

    Meie tuleviku määrab huviharidus

    Jane Miller-Pärnamägi: „Huvihariduse alahindamine pärsib empaatia- ja analüüsivõimet ning oskust väärtustada ühiskonnas olulist.“

    Laura Liinat, Monika Tomingas
    9 minutit
  • Kuidas uurida nõukogude kunsti?
    Linda Kaljundi mõtestas oma ettekandes nõukogudeaegset kunsti ökokriitika diskursuse abil. Üheks näiteks tõi ta Toomas Vindi maali „Häiritud maastik “ (1973, TKM).
    Tartu Kunstimuuseum

    Kuidas uurida nõukogude kunsti?

    Baltimaade kunstiteadlaste (taas)kohtumisel esitati Nõukogude aja kunsti käsitlemiseks uusi tõlgendusi ja täiendati vastastikku.

    Triin Metsla
    5 minutit
  • Kino nõukogude moodi
    Venemaa hetkel populaarseima filmi „Artek. Suur seiklus“ plakat loob sümboolse silla NSV Liidu ja tänase Venemaa vahel. Ameerika superkangelaste kinoedu kordamiseks sellest aga ei piisa.
    Filmiplakat

    Kino nõukogude moodi

    Venemaal on filmide levitamisega seotud sanktsioonid viinud kurbnaljakate lahendusteni.

    Kaupo Liiv
    6 minutit
Sirp