2022
-
Siim Lõvi / ERR / ScanpixPealelend – Kai Lobjakas, Disaini- ja tarbekunstimuuseumi direktor, näituse „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis“ üks ellukutsuja.
17. VI avatati disainikeskuse ning tarbekunsti- ja disainimuuseumi koostöös valminud interaktiivne näitus „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis“. Veebipõhisesse kaardirakendusse tallinn.design on kogutud 23 linnaruumi graafilise disainiga seotud näidet. Milline graafiline disain linnaruumis on näitusele kokku kogutud ja miks on välja valitud just need 23 näidet?
Projekti eesmärk on võtta luubi alla Tallinna linnaruumi graafilise disainiga seotud nähtused, et see oma argisuses ja loomulikkuses peaaegu nähtamatu kiht, mis on…3 minutit -
Mare Vichmann 18. I 1956 – 1. VII 2022
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, keraamik Mare Vichmann.
Mare Vichmann (1977. aastani Miltop) sündis Rakveres, lõpetas 1982. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi keraamikuna. Seejärel töötas ta aastatel 1982-1983 kunstiõpetajana Tallinna LV keskkoolis, edasi juba 1984–1996 Arsi portselanimaali ateljees portselanimaalijana ja autoritiraaži kunstnikuna. 1996. aastast jätkas Vichmann vabakunstnikuna ning samal aastal võeti ta ka Eesti Keraamikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liikmeks.
Mare Vichmann on kasutanud peamiselt kivinõusavi ja portselani ning öelnud…2 minutit -
Helge Pihelga 16. IV 1925 – 30. VI 2022
Eesti kunst on jäänud vaesemaks olulise inimese võrra. 30. juunil lahkus meie seast metallikunstnik, kunstnike liidu auliige Helge Pihelga.
Helge Pihelga elu oli pikk, tihe ja vaheldusrikas. 1945. aastal pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tallinna polütehnilises instituudis arhitektuuri, kuid suundus järgmisel aastal Tallinna riiklikku tarbekunstiinstituuti õppima metallehistööd. Ta lõpetas tarbekunstiinstituudi 1951. aastal.
Pärast kunstiinstituudi lõpetamist töötas ta peaaegu kümnendi kunstitoodete kombinaadi metallehistööde ateljees (1951–1958), osa aega selle kunstilise juhina. 1959. aastast…2 minutit -
Toomas Kirss 3. XI 1958 – 28. VI 2022
28. juunil lahkus meie seast 63aastasena teleprodutsent Toomas Kirss.
Kirss töötas aastatel 1984–1995 Eesti Televisioonis režissöörina ning alates 1995. aastast teleprodutsendi ja režissöörina. Ta on dokumentaalfilmide „Jüri Järvet“ (1995) ja „Avatud Eesti Fond“ (1996) režissöör ning dokumentaalfilmi „Jackpot“ (2008) stsenarist. Tootja ja lavastajana oli ta tegev telesarjade „Miss Marple“, „Salmonid“, „V.E.R.I.“, „Waba riik“, „Kired“, „Kelgukoerad“, „Pilvede all“, „Üheotsapilet“, „Kartulid ja apelsinid“ ja „Brigaad 3“ juures.
Kirsi viimaseks suuremaks lavastajatööks jäi 2020. aastal valminud…1 minut -
Karin PaulusAron UrbKapukais teilorism
Meie inimene tahab aina enam eramajja, Crocsidega õues grillida ning palja taguotsaga saunast tiiki hüpata. Statistikaamet annab teada, et rahvaloenduse järgi on eramuid praegu 14 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi. Elumajade seas on lausa 77,5 protsenti ühepereelamuid. Lisanduvad veel muud elamuüksused, mis ei ole suvilad ega maamajad. Neid tuleb riburada juurde. Koroona-aastad ja muutunud töötegemine, aga ka soov raha mõtestatult paigutada on pannud ehitama teisi ja kolmandaid kodusid, kus…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Kristel Pappel, „Metsä kuldane kuningas“
Ragne Soosalu, „Vanaisa kuuri fenomen ehk Kuidas kujundada jätkusuutlikku näitust?“
Kadri Asmer, „Pallase kooli XXII lend, suunad ja valikud“
Karin Paulus, „Lennukas või lihtsalt kõrge?“
Olja Fomina, „Liikuvuskeskused on samm kestliku linna suunas“
Lauri Laanisto, „Teaduskirjastamisnurjatused“
Madis Kolk, „Tuttava linna tuled. Keila, keeglirada lähte- ja sihtpunkti vahel“3 minutit -
eˉlektron goes to baltokas
Täna, 6. juulil esietendub festivalil Baltoscandal Rakveres neli uudisteost:
Liis Varese koreograafiline ruum “Kus sa oled?”, Inga Saluranna ruumiinstallatsioon “Kiss and Fly”, Daria Khrystychi ja Bohdana Korohodi kõnninäidend “performing inscribed trajectories: a play in walks” ning Renzo van Steenbergeni ja Kristjan Pütsepa installatsioon “Portaal”.
“Kus sa oled?”, “Kiss and Fly” ja “performing inscribed trajectories: a play in walks” on osa eˉlektroni ellukutsutud interdistsiplinaarsest (etendus)kunstiprojektist “Ruumiantropoloogiad”.
“Ruumiantropoloogiad” kutsub publikut vaatlema ja mõtlema ruumi ning…2 minutit -
A-Galerii võõrustab suvel tunnustatud Norra kunstnike kollektiivi ARKIVET
Kolmapäeval, 6. juulil, kell 16:30 avaneb A-Galerii AKENDEL Norra ehtekunstnike grupinäitus JÄÄKÜLM. Avamisest võtab osa ka Norra Suursaatkond. Näitus jääb avatuks 28. augustini.
Kunstnikerühmitus ARKIVET uurib oma värkseimas näituseprojektis teemat JÄÄKÜLM. Jääkülm võib viidata temperatuurile, ilmale või toidule ja joogile. Kui aga ARKIVETi liikmed seda väljendit omavahel dialoogis uurivad, ilmneb hulk tõlgendusi ja mõtisklusi. Projektiga väljendab ARKIVET kollektiivset seisukohta tänapäeva ja keerulise ajastu kohta, milles me elame.
ARKIVET on 2014. aastal asutatud…1 minut -
Selgusid “Ela ja sära” stipendiaadid
Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas 2022.-2023. aasta “Ela ja sära” stipendiumi saajad.
Stipendium “Ela ja sära” suurusega 18 000 eurot aastas pakub kõrgvormis loomeinimestele võimalust pühenduda oma erialale. Stipendium makstakse välja kord kvartalis, alates jooksva aasta oktoobrist. Stipendiumile võisid kandideerida kõikide Kultuurkapitalis esindatud valdkondade professionaalid.
Kokku valiti 159 kandidaadi hulgast välja 16 stipendiaati, igast valdkonnast 2.
Stipendiaadid on:
Arhitektuur
Jaak Huimerind
Roland Reemaa
Audiovisuaalne kunst
Anu-Laura Tuttelberg
Jaan Tootsen
Helikunst
Elis Hallik
Kadri Voorand
Kehakultuur ja sport
Ivar Jurtśenko
Kaarel Antons
Kirjandus
Ave Taavet
Margus Lattik
Kujutav ja rakenduskunst
Diana Tamane
Jaanus…1 minut -
Lembit Sarapuu. Keskustelu. 1989–1990, õli. Eesti KunstimuuseumStanislav StepaškoLembit Sarapuu maailmalõpp
Sarapuu maalid kuuluvad tegelikkusesse, isegi kui see pole igapäevane tegelikkus. Aga see, miks nad siia kuuluvad, miks nende ainulisust nii teravalt tajume – see miks on juba tõelisus.
9 minutit
