Toeta

2022

  • Narva Kunstiresidentuuris avanev näitus väljendab piiripealsete kogemuste lummust ja intensiivsust 

    Laupäeval, 10. detsembril avaneb Narva Kunstiresidentuuris grupinäitus “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki”, kus antakse maalide ja installatsioonidega tõlgendus kogemustele, mida põhjustavad suured muutused ning liikumine ühest elu faasist järgmisesse. Kaasatud kunstnikud Eike Eplik ja Urmas Lüüs loovad näituseruumis igapäevaste esemete ja skulptuuridega lavastuslikke olukordi. Manfred Dubov ja Angela Maasalu väljendavad aga jõulisi emotsionaalseid seisundeid maalilõuendil.
    Kuraator Maria Helen Kändi sõnul võimaldavad kunstike loodud taiesed tajuda, et oleme inimestena pidevas poolelioleku seisundis…
    1 minut
  • Ilmar Raagi kahevahelmaailm
    Ilmar Raag: „„Erik Kivisüdame“ puhul oli meil olemas selge nägemus, millist filmi me tegema tahame hakata, aga puudus kogemus, kuidas sellist fantaasiafilmi korralikult eelarvestada.“
    Piia Ruber

    Ilmar Raagi kahevahelmaailm

    Ilmar Raag: „Ma ei arva, et kunst kunsti pärast on tähtis. See on alati vahend millegi ütlemiseks.“

    Johannes Lõhmus
    9 minutit
  • Toimetulek = parteilase toimetulek
    Kõigi kindlustunnet mõõtvate baromeetrite näidud on aastaga tusatuju tsooni kukkunud.
    Eesti Konjunktuuriinstituut

    Toimetulek = parteilase toimetulek

    Riigieelarve moodustavad rahatähed on aina enam erakondlikku värvi: sel aastal kollased, sinised ja punased.

    Kaarel Tarand
    5 minutit

  • Toetusallkirjast üksi on vähe

    15. VIII alustas Eesti Kunstnike Liit tähtajatut meeldetuletuskampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“, 31. VIII ühinesid sellega Eesti Arhitektide Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit ja Eesti Teatriliit. Igati…
    Reet Varblane
    3 minutit

  • Kuidas hiina filosoofia uurimine edendab eesti kultuuri

    Peame uurima eesti kultuuri. Kuidas seda teha? Tuleb uurida Eesti ajalugu, eesti kirjandust, kunsti, muusikat, demograafiat, ühiskonda, filosoofiat jne. Aga mis need on? Ütleme, et laias laastus on see kõik, mida on tehtud Eestis või mida on teinud eestlased.
    Mis on Eesti? Eesti on Euroopas Läänemere-äärne piirkond, mida meri ühendab Soome ja Rootsiga ning veel teistegi maadega, ning maismaa Venemaa ja Lätiga ning nende kaudu veel teistegi maadega. Eesti on ühest…
    Margus Ott
    2 minutit
  • Siiruviiruline, armastusest kantud
    Jón (Þröstur Leó Gunnarsson, keskel) konarlikul eneseleidmise teel festivali võidufilmis „Teekond emaga“, mis on valminud Islandi ja Eesti koostöös.
    Kaader filmist

    Siiruviiruline, armastusest kantud

    Tänavune Pimedate Ööde filmifestival pakkus märkimisväärse valiku emotsionaalselt tooreid, temaatiliselt keerukaid ja kohati kummastavaid filme.

    Rahul Sharma, Iveta Aare
    8 minutit
  • Kohustuslik ja paratamatu kirjandus
    Vaatamata sellele, kas raamat on kohustuslik, soovituslik või vabalt valitud, on kirjandus ikkagi kõnelemis- ja sedakaudu maailmanägemisviiside küllusesarv.
    Pille-Riin Larm

    Kohustuslik ja paratamatu kirjandus

    Viimasel ajal on palju polemiseeritud kohustusliku kirjanduse muutumise üle soovituslikuks. Mõttevahetusele lisab uue tahu Viivi Luige ja Jan Kausi vestlus.

    Jan Kaus, Viivi Luik
    9 minutit
  • Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad
    Selleks et langetada otsus, missugune keelevalik suhtlusolukorda sobib, on kasulik tunda keeleallikate funktsioone ja osata lugeda allikateavet. Elektrooniline ÕS (eki.ee/dict/qs/). Kuvatõmmis

    Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad

    Enam ei piisa pelgalt keeleteadmiste edasiandmisest – õpilastes tuleb kujundada keeleteadlikkust, harida neist kriitilisi ja mitmesuguseid suhtlusolukordi valdavaid keelekasutajaid.

    Merilin Aruvee
    9 minutit
  • Tekst – kontekst – intertekst

    Tekst – kontekst – intertekst

    Russowi kroonika on kirjutatud varjamatult Rootsi-meelselt positsioonilt ning oli omas ajas poliitiliselt ja propagandistlikult laetud.

    Andres Adamson
    8 minutit
  • Risti vägi fakti ja fiktsiooni piirimail

    Risti vägi fakti ja fiktsiooni piirimail

    Sakslased käituvad eestlastega küll ebaõiglaselt ja ülekohtuselt, kuid eestlased on omakorda äärmiselt julmad näiteks žemaidi külaelanike suhtes.

    Mihkel Mäesalu
    5 minutit
Sirp