Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust.

Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahanevad. Teadlaste prognoosi järgi oleks tänaste trendide jätkudes aastaks 2050 enamikes omavalitsustes elanike arv vähenenud veerandi või poole võrra.

Ministeeriumi planeeringute asekantsleri Ivan Sergejevi sõnul on üleriigiline planeering  hoob ruumiarenguid suunata, kuna on aluseks kõigile teistele planeeringutele nii avalikus kui erasektoris. „Kogu riiki hõlmav planeering on teejuht, mis paneb paika ühtsed põhimõtted, et piirkondades sünniksid läbimõeldud ruumilised otsused ja areng.“

Koostatud planeeringulahendus seab fookusesse ajalooliselt kujunenud ja majanduslikult tugevad keskused üle Eesti. „Oluline on suunata tähelepanu keskustele, kel on tugevust, et tõmmata kaasa ümbert väiksemaid kohti. See on potentsiaal – võimendus, mida ära kasutada,“ tõi Sergejev välja.

„Ajad on muutunud, inimeste elu ja tegutsemine ei piirdu enam ühe küla või omavalitsusega. Ent kõik eluks vajalik võiks kättesaadav olla oma kodupiirkonnas. Tugevad keskused koos ümbritsevate asulatega saaksid seda pakkuda.“ 

Tutvu planeeringuga: www.riigiplaneering.ee/yrp   

Üleriigiline planeering „Eesti 2050″ ja selle mõjude hindamise aruanne on avalikul väljapanekul 31. märtsini, mil kõigil on võimalik dokumentidega tutvuda ja arvamust avaldada. Eriti oodatud on ettepanekud, mis aitavad lahendust edasi arendada.

Huvilisi oodatakse ka kevadel toimuvatele avalikele aruteludele. Lisainfo: www.riigiplaneering.ee/sundmused