Ühtäkki on nad kohal, mõned eksinud ja kohmetud, mõned ülevoolavalt joviaalsed. Tudengid on Tartus tagasi. Mõned ei ole kusagil mujal olnudki, nemad on lihtsalt elevil. Kokku on neid nüüd igatahes palju.
Kus asuvad kahurid? Kas loengu ajal välja võib küsida? Kas sul Tiksu sokid juba on? Miks ma ei leia raamatute tagastamise kasti? Kuidas ma jalgratast laenutada saan? Kas Tartus sõidab mõni „naiselt naisele“ takso? Palun soovita hambaarsti.
Sa ei astunud pelgalt…
Enamik muudatustest on seotud ühiskonna muutumisega. Kujundlikult öeldes: ülikool purjetab aegade tuules. Kui püüda arengut sõnastada, siis võib rääkida positsiooni muutumisest, reformimisest, mitmekesistumisest ja piiride kadumisest.
Ülikooli positsioon ühiskonnas on muutunud. Algusaegadest alates on ülikoolid olnud riigi (või asutaja) silmateraks. See tähendab, et valdava osa ülikoolide ajaloost on riik nende eest hoolt kandnud. Veel paarkümmend aastat tagasi moodustas enamiku ülikooli eelarvest riigi koolitustellimus. Nüüdseks on ülikoolist saanud ettevõte, kes peab suuresti…
Rahvusvahelistes pingeridades on Eesti ülikoolid üldiselt tunduvalt tagapool kui Põhjamaade ülikoolid. Mõnes ülikoolis on viimastel aastatel toimunud muljetavaldav areng, kuid on vaja meeles pidada, et kui siinsed ülikoolid astuvad sammu edasi, tehakse seda ka väljaspool Eestit.
Ei mingit universitas’t oma distsipliinide- ja teaduskondadekeskse mõtlemisega,
vaid elust välja kasvanud ülesannetele orienteeritud interdistsiplinaarne organisatsioon,
kus tarvilised erialad moodustavad justkui tööriistakasti fookusprobleemide lahendamiseks.
Asjaolu, et oleme jõudmas või kohati juba jõudnud infoühiskonda, ei vaja enam põhjendamist. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Seetõttu on arusaadav, et infoühiskonna problemaatika leiab käsitlemist riiklikes ja valdkondlikes arengukavades ja strateegiadokumentides. Nii näiteks väidetakse IKT-sektori visioonis infoühiskonnast Eestis aastal 2020, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsid levivad kõikidele erialadele ja kasvab järsult vajadus IKT-õppe järele kõikidel…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Rahvusvahelistes pingeridades on Eesti ülikoolid üldiselt tunduvalt tagapool kui Põhjamaade ülikoolid. Mõnes ülikoolis on viimastel aastatel toimunud muljetavaldav areng, kuid on vaja meeles pidada, et kui siinsed ülikoolid astuvad sammu edasi, tehakse seda ka väljaspool Eestit.Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix
Ei mingit universitas’t oma distsipliinide- ja teaduskondadekeskse mõtlemisega, vaid elust välja kasvanud ülesannetele orienteeritud interdistsiplinaarne organisatsioon, kus tarvilised erialad moodustavad justkui tööriistakasti fookusprobleemide lahendamiseks.Foto MARGUS ANSU POSTIMEES
