Tuttava linna tuled
-
Juhan Lõmpsi kaupmehemaja Karksi-Nuias 1936. aastal. ERM Fk 2966:515, Eesti Rahva Muuseum.muis.eeTuttava linna tuled – Karksi-Nuia kuningriik
Karksi-Nuia ja maanteed, järved, metsad ning külad, mis alevit kümne-viieteistkümne kilomeetri raadiuses ümbritsevad, moodustavad kõik kokku ühe suure üksuse.
4 minutit -
1. detsembril avati Karksi-Nuia koolis jõuluaknad.Kalmer Märtson / August Kitzbergi nimeline GümnaasiumTuttava linna tuled – Pärlhele Karksi-Nuia
Tule ja valgusega on seotud kümneid kõnekujundeid: „kires leegitsema“, „uudishimust põlema“, „miilav tunne“, „tuhast fööniksina tõusma“, „sädeinimene“, „palavalt armastama“, „tuliselt kahetsema“, „pimedusega löödud“, „sütitama“, „lahvatanud anne“, „kustunud eluküünal“, „moraalne majakas“, „valgustatud monarh“, „illuminaatide vandenõu“. Ja lõppude lõpuks jõuab Kalev koju siis, kui pirrud kahest otsast lausa löövad lõkendama. Neis väljendeis on pateetikat. Minu põlvkond mäletab hästi Välek Vibulase katsumusi tule otsinguil.
Nii läägelt sümboolne kui see ka ei tundu, on mu…4 minutit -
KaunitaridTuttava linna tuled – Valga subjektiivne vaade
Ma ei saa päris ütelda, et minu Valga, sest olen ise tõrvakas, aga Valgas on mul korter ja olen läbi aastate veetnud-kõndinud pikki tunde selle linna tänavatel ning mõistagi ka Läti-Valkas.
Valga linnas huvitavad mind esmajoones tänavakunst ja mustlased (ja mustlased võivad teha ka grafiteid). Mustlasparuness Bergitta Siimanist kirjutasin vestluse vormis loo ajalehte Valgamaalane. Olen mõelnud ka mustlastemaatilisele näitusele Valga muuseumis, aga seni olen teinud vaid ülevaate Valga arestimaja aaretest.
Siinkohal ühe…3 minutit -
Viinistus tegutseb Eesti esimene erakunstimuuseum. Jaan Manitski kogul põhinev muuseum alustas tegevust 2002. aastal endise kalatööstuse hoonetes. Hiljuti avati seal Jüri Arraku stuudionurk.Dmitri Kotjuh / kotjuh.comViinistu – Eesti kõige islandim küla
Artikkel sarjast „Tuttava linna tuled“
4 minutit -
Sääse alevik 2020. aasta sügisel. Aasta pärast liitus Sääse Tamsaluga.Ain Liiva / Virumaa Teataja / AS Postimees Grupp / ScanpixTuttava linna tuled – Tamsalu Tapa vallas
The past is, the past is, the past is a bastard.
High Contrast, „Time is Hardcore“
Viimati käisin endises kodulinnas vanaema juures emadepäeva tähistamas. Mul pole õrna aimugi, miks ma pidin just selles aegruumis nende inimestega kooseksisteerima, aga okei – elu on antud, midagi peab ju tegema. Seal me oleme, kolm naist, kolm generatsiooni, igaühel oma lugu – need kõik rohkem või vähem üksteise eest varjatud, kaasa lohisemas üle meie kõigi kanduv ülegeneratsiooniline trauma.…4 minutit -
Kuressaare sees on peidus veel mitu Kuressaaret. Tänavapiknik 3. IX 2022.Margus Muld / ERR / ScanpixKuressaare krutskid
Eesti üks kõige suurlinlikumaid peatänavaid, kunagiste sakste kodadest ääristatud ja tänapäeva sakste lemmikrestoranidega pikitud allee, suubumas soliidsesse lossiparki. Linnus, üks Ida-Euroopa uhkemaid, mis ajaloo vintsutustes alati püsti jäänud, praegu võõrustamas korralikku ajaloomuuseumi. Kõrgkooli kolledž, populaarne ametikool, äge vabakontor, kaks kino ja teater, seitse spaad … Pole üldse nii vähe ühe pisikese riigi äärealal asuva 13 000 elanikuga linnakese kohta. Elanike arv on muide kogu saare lõikes lõpuks ometi kasvule pööranud.
Vahel on mul…4 minutit -
Mäe tänava energiasammas. Esoteerilistel 1990ndatel anti täiesti ametlikult luba paigaldada rahva raha eest sammas Otepää linnas kohta, mis pidi olema energeetiliselt kõige tugevama laenguga ning ravima ka mitmesuguseid haigusi.HendrixEesti / CC / Wikimedia CommonsPole linn ega maa
On tõsi, et otepäälased sünnivad suusad jalas, sest helge lapsepõlve juurde kuulusid vältimatult pühapäevased suusamatkad naabrilastega.
4 minutit -
Puka alevikus Valgamaal elab statistikaameti andmetel 558 inimest (2021). Seal tegutsevad põhikool, rahvamaja, raamatukogu jm. Väikese aleviku tuntust on tublisti tõstnud Oskar Lutsu teoste põhjal valminud film „Sügis“ (rež Arvo Kruusement, 1990). Pildil Puka apteegi vana hoone.Ivar Leidus / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsTuttava linna tuled – Minu Puka
JÜRI KOLK
4 minutit -
XXI sajandil muutub Sillamäe ilme pidevalt. Sõtke jõesuud kaunistab linna merele avav, 2020. aastal valminud promenaad.Piia RuberAatomijanu ja lootustäratavad meretuuled
Uraani rikastamiseks ehitatud tehasega loodi Sillamäele telg, mille ümber pöörlesid linna tööstus ja ühiskonnaelu.
3 minutit -
Kultuuripäevade hingeminevateks sündmusteks on olnud „Ööserenaadid“ – hilisõhtused temaatilised romantilised kontserdid kammersaalis.Rein EinastoHingelähedasest Tõrvast
Varasemad läbisõidud Tõrvast vanavanemate kodukohta ei võimaldanud linnaga lähemat tutvust teha. Hingelähedaseks sai pigilinnaks kutsutu alates ühest meeldejäävast sündmusest, aga siis juba kogu järgnevaks eluks. See toimus 2000. aasta 10. juuni keskhommikul. Valgast autoga Tõrva sisenedes nägime: kiriku uks on pärani. Peatusime, astusime uudistades sisse. Laval Estonia tiibklaverit nähes küsis Maie kõrval toimetavalt tõsise ilmega mehelt: „Kas mängida tohib?“ Vastus tuli nagu ehk tõrjuvaltki: „Eks mängige, kui oskate!“ Olime just…4 minutit -
Keila tähtsaks omaduseks on paiknemine raudtee ääres, mis andis linnale olulise staatuse juba tsaariajal.Mihkel Maripuu / Pm / ScanpixKeila, keeglirada lähte- ja sihtpunkti vahel
Läinud aastal sai Keila omale laulu „Kaunim kui kunagi“, mille autorid on Olav Ehala ja Leelo Tungal ning tellija Keila kogukonnaaktivist, muusik ja pedagoog Margus Minn. Viimane pani, muide, mullu kokku ka suurejoonelise fotonäituse Keilaga seotud muusikutest ja ansamblitest: pildirida tuli uhke. Eriti arvestades, kui palju muusikuid on tõepoolest kas Keilast pärit, sealses koolis õppinud või hiljem Keilasse elama kolinud, tundsin esmapilgul Minni valiku üle imestust. Pean Ehalast ja Tunglast…4 minutit -
Keset Suure-Jaanit laiub kaks paisjärve, mida süvendati Eesti esimese iseseisvusaja alguses. Möödunud aastal tehti ujuvsild üle järve laululava juurest kirikuni, nagu see oli olnud kunagi ammusel ajal.Mait JüriadoTuttava linna tuled – Maapealne paradiis
Suure-Jaanis pole ühtegi valgusfoori! Ei pea kiirustama, et jõuda esimesena punase tuleni.
3 minutit -
Asfalt ei ole siia veel jõudnud isegi ridade vahele mitte. Munga tänav Viljandis.Merike ValmeTuttava linna tuled – Viljandi olendid ja muud malendid
Tallinn on linn, kus on mu kodu, aga Viljandi on kodulinn. Iga maja ja tänav räägib seal minuga elavalt, vahel viskab sekka koledamaid noote, kui mõni tuttav maja on lammutatud või puid maha võetud, aga põnev on iga nurga peal.
Põnevaks teeb juba see, et linnas on kaks järve ja orud, künkad, mäed. See pole mingi lame maa! Vallikraavid-värgid. Võtame nende ümaruste vahel ette mõned lennud unes ja ilmsi.
Ma olen droon…4 minutit -
Paide on paide linn.Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTuttava linna tuled – Paide avaneb sammhaaval
Siis olime jälle kitsaste äärelinna tänavate horisontaalses labürindis.
Paar-kolm järsku käänakut ja me jõudsime maanteele.
Sergei Dovlatov*
„Pai“ on mitmuse omastavas „paide“. Kui puutun kokku sõnaühendiga „Paide linn“, tuleb kohe meelde see grammatiline vorm. Mäletan oma ehmatust pärast Paidesse kolimist 2015. aastal, kui kohalik remondimees ütles linna kohta: pommiauk. Küsisin veel üle, kas pommi või kommi? Poodidesse olid äsja jõudnud halloween’i kõrvitsad.
Tulin Paidesse elama, et aeglustada elutempot, mis Tallinnas kippus kohati üle pea kasvama.…4 minutit -
Tuttava linna tuled – Välgukiirusel läbi väikese Antsla
„Ma lähen linna“ tundub olevat eestlaste hulgas päris tavaline ütlus. Ja enamasti nii ütleja kui ka kuulaja saavad aru, kas jutt käib Võrust, Tartust, Tallinnast … või ükskõik millisest Eesti 47 linnast. Või siis ollakse äärelinnas või elamurajoonis, aga kavatsetakse minna kesklinna. Mina olen nii öeldes tihti just Antslat mõelnud.
Jah, Antsla on pisike, ma imestan isegi, mis nipiga ta endiselt linna nime kannab. Kui silman kuskil sõnapaari „Hull City“ (Inglismaa jalgpalliklubi), siis…4 minutit -
Ausammas kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane“ Jõgeva peaväljakul.Maiu Veltbach / facebook.com/Jõgeva-kollane-JõgevalTuttava linna tuled. Jõgeva
Tartust viis Jõgevale bordoopunane puuistmetega rong, mis jõudis sihtpunkti umbes tunni ajaga. Elu kõige pikem tund. Elasime raudteejaamale üsna lähedal ja on meeles, et me alati jooksime rongi peale, sada pampu ja hing paelaga kaelas. Iga Jõgeva-reis algas ängistusega, kas üldse rongile jõutakse, sest järgmine läks alles õhtul. Neil harvadel kordadel, kui veidi varem kohale sai, võis perroonil külastada kingakarbisuurust asutust nimega „puhvet“ ja vaadata tõtt nõukogude hiilguse apoteoosiga, milleks…3 minutit -
Iga looja kirjutab, laulab ja loob Tartust omal viisil. Fragment Tartu kaarsilla välinäituselt.Piia RuberTuttava linna tuled – Tartu ilu alus
JUHAN VOOLAID
3 minutit -
Oma parimatel päevadel õpetab Haapsalu inimest tõesti elama laissez-faire-meelelaadis ning seadma päikselise päeva prioriteediks värskendava veega veekogu leidmise.Silvia UrgasTuttava linna tuled – Haapsalu õpetab elama
Kui mainin kellelegi, et olen pärit Haapsalust, reageeritakse sageli ohhetuste ja ahhetustega peaaegu et käsi kokku lüües. „Kui armas!“ hüüatatakse ja järgnevad meenutused Haapsalu kohvikute rikkalikest kreemikookidest, kaunist promenaadist, muinasjutulisest linnusest ja kõrgkultuurielamustest Tšaikovski festivalil. Need kõik on muidugi vestluskaaslaste täiesti tõesed mälestused ning loovad minus meeldiva tunde, et olen eksootiline pärismaalane, kes on välja astunud Ilon Wiklandi illustratsioonilt mõnest Astrid Lindgreni raamatust. Kevadel ja suvel olen ka ise mööda…4 minutit -
Tuttava linna tuled – Ootuse vaikus
Olen ikka mõelnud Jõhvi kontserdimajast kui inimesest, omaette isiksusest. Kohtusin temaga 1990ndate alguses, kui Nõukogude Liit hakkas lagunema ja kontserdimaja oli veel kultuuripalee Oktoober. Tema oli 12aastane ja mina kuueaastane. Ma kasvasin ja arenesin koos selle paleega. Oli tajutav, et ees seisavad muutused, uus aeg nii meie kui ka kogu riigi elus. Siis ma veel ei teadnud, et minust saab kultuuritöötaja.
Kultuuripalee ja mina, me saime sõpradeks tantsu kaudu. Me kohtusime tavaliselt…3 minutit -
Tapa aasta suursündmus on vorstifestival, mis põimub Tapa linna päevadega. Tantsutrupp Panter esinemishoos.Tapa linnapäeva laat / FacebookTuttava linna tuled – Tapa ei tapa, vaid teeb tugevaks ja rõõmsaks
Sall on vaja korralikult kaela siduda. Jahe tuul on armutu. Kõrvaklappidest kostub Alfa Misti album „Antiphon“.
Mööda Pikka tänavat Tapa keskväljaku poole jalutades möödun kahekorruselistest värvilistest majadest, mis külalised rõõmsates värvides vastu võtavad. Tapa on kasvanud laiusesse, mitte kõrgusesse. See annab turvalise tunde: linn ei ole meist üle, vaid on koos oma inimestega.
Tapa on minu meelest müstiline koht. Sellega on seotud palju nalju, nagu anekdoot ajalehest Tapa Kommunist (tegelikult pole seesugust…3 minutit -
Kehra on tohutult armas linnake, fantastiline koht elamiseks ja õnnelik olemiseks.Farištamo EllerTuttava linna tuled – Kehra maagia
Kehras kogesin, et kõige mõistlikum on alustada väikestest asjadest.
4 minutit
