$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kas Eesti teadus vajab järelkasvu või mitte? Riiklik grandisüsteem lükkab noori teadusest eemale.
Süsteemsed muudatused on aeg-ajalt vajalikud.
Paljud väga head teadlased on jäämas ilma Eesti grandirahata – see pärsib võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu ka vajalikud uurimissuunad.
Teadlased on orienteeritud rahvusvahelisele sihtgrupile. Kui 2013. aastal kaitsti meil 31 eesti- ja 185 võõrkeelset, siis 2016. aastal 17 eesti- ja 225 võõrkeelset väitekirja.
Me ei saa importida hästi rahastatud tippülikoolide karjäärimudeleid Eestisse, kus kõrgharidus niigi vaevleb rahapuuduses ning osa valdkondi on seetõttu hääbumas.
Kuna me ei tea, missugune kriis või skandaal meid ees ootab, on mõistlik hoida igaks juhuks toimekana mitme valdkonna spetsialiste – toetada teadust laiapõhiselt.
EDGAR KAROFELD
Kahjuks kujutatakse teaduse rahastamise debattides rahastuspilti sageli ühekülgselt. Kogu teadussüsteem näib koosnevat pelgalt ETAgi uurimistoetustest.
Mis tahes muudatusi – eriti neid, mis teevad süsteemi kohmakamaks ja poliitilisemaks – tuleb sõltumatult analüüsida.
Riigi tasemel ei tohi teadus olla asi iseeneses. Teadus on riiklik infrastruktuur, mitte vähem tähtis kui raudtee- või maanteeliiklus, haridus- ja tervishoiukorraldus.
Teadus on viimastel aastatel Eestimaa pinnal kõvasti kolki saanud. Pole küll tapetud, aga viga saanud ometi ning asjatundlik ravi kipub hiljaks jääma.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.