Toeta

suurandmeühiskond

  • Personaalne riik – mõtleme veel
    Eesrindlikkus digiriigi mõttes võiks tähendada eesrindlikkust ka digisfääri eetilistes aspektides ning julgust tunnistada tehnoloogiate rakendamisest keerulisemate, ühiskonna ülesehitust ning alusväärtuseid puudutavate küsimuste olemasolu.     
    e-Eesti reklaam

    Personaalne riik – mõtleme veel

    Kuidas personaalse riigi kujundamisel tehtavad valikud mõjutavad kodanike rolli ja põhiõigusi, nende tunnetamist ja mõistmist ning sellest tingitult hakkama saamist kiirelt muutuvas ühiskonnas?

    Tanel Mällo, Jaanika Puusalu, Paloma Krõõt Tupay
    7 minutit
  • Teaduse metodoloogiline jalajälg
    Kas meil oleks vaja protseduure teadusliku andmeprügi vältimiseks?         
     Sérgio Valle Duarte / CC-BY-3.0 / Wikimedia Commons

    Teaduse metodoloogiline jalajälg

    Teadus ei saa kunagi teadmis- või ressursineutraalseks, kuid prügi tekitamise piiramisele ja inimressursi raiskamisele peab mõtlema oma töö kõigis etappides.

    Raili Marling
    4 minutit
  • Andmelühiskond. Tähelepanuoreoolid hariduses
    Elektroentsefalograafia anduritel töötavad keskendumist mõõtvad peavõrud võeti eksperimentaalkorras kasutusele ühes Hiina Rahvavabariigi põhikoolis õpetajate töö hõlbustamiseks.    
     Kaader YouTube’i videost

    Andmelühiskond. Tähelepanuoreoolid hariduses

    Süvenevas andmenäljas tuleb „innovatsiooni“ eestvedajate ja toetajate sõnavõttudesse suhtuda kriitiliselt ja pöörata märkimisväärselt enam tähelepanu tegevuse olemusele.

    Kristjan Kikerpill, Andra Siibak
    5 minutit
  • Eesti andmeühiskonna tulevik
    Joonis 3. Neli andmeühiskonna tulevikustsenaariumi.21
    Allikas: Arenguseire Keskus

    Eesti andmeühiskonna tulevik

    Euroopa ja Eesti (andme)majanduse võtmeküsimuseks saab inimeste valmidus oma andmeid hallata ning motivatsioon neid teadlikult jagada.

    Eneli Kindsiko, Tea Danilov
    12 minutit

  • Ajakirjandus suurandmeühiskonnas

    Kes ei valda arvude käsitlemise kunsti ABCd, jääb suurandmeühiskonna kõrgpilotaažis hätta.

    Juhtumina võiksid Panama dokumendid olla ajakirjanduse edasiliikumise valikute teelahe – kas minna kaasa mõtte- ja toimimisviisiga, millele see juhtum teed näitas, või jätkata senisel kursil ja nii oma valvekoera rolli ja viienda võimu staatuse käest andes. Panama dokumentide juhtum võimaldab küsida, milliste paradoksidega peab kvaliteetne ja ühiskondlikult oluline ajakirjandus seisma silmitsi suurandmeühiskonnas.1 Ajakirjaniku…
    Ragne Kõuts
    5 minutit
Sirp