sürrealism
-
Tšehhi sürrealism, mida oleks küll õigem nimetada Praha sürrealismiks, oli otseselt seotud prantsuse sürrealismiga, mida oleks küll õigem nimetada Pariisi sürrealismiks.Anu AnsuKuulda sürrealismi häält
Geograafiliselt jaguneb ERMi näitus kaheks pooleks: Tšehhi ja Eesti, pluss mõned näited mujalt. Sisuliselt on need pooled aga tugevasti põimunud, nad peegeldavad üksteist, loovad kontraste ja kokkukõlasid.
6 minutit -
Näitus annab kõige tugevama laksu kätte siis kui näha sürrealismi vahendi, mitte lõppeesmärgina – nagu poeesias on vahendid metafoor, riim või rütm.Madis KatzMäng, poeesia ja ajalooline lihtsustus
„Ilmar Malin. Igaviku hõng“ koondab kunstniku elu ja surma piiril mängiva loomingu sürrealismiks. Paradoksaalsel kombel jääb sellest väheks.
7 minutit -
Eestlased ei lase sürril surra
Guntars Godiņš on koostanud ja läti keelde tõlkinud väga sisuka kogumiku „Sürrealism eesti luules“.
6 minutit -
Soome luuletaja Kasper Saloneni ekspressiivses etteastes sulandusid kõrilaul, joigumine ja üldse häälekatsetused regivärsi ja müstikasse rüütatud jutuvestmisega. Teda saatis iiri buzukil Masi Hukari.Johanna RoosEredamad hetked festivalil „Hullunud Tartu“
Festival andis kinnitust, et mänguline sürrealismivaim on endiselt elujõus.
4 minutit -
Karin Lutsu akvarell „Ilmar Laaban“. Tartu Kunstimuuseum.Tartu Kunstimuuseum / muis.eeMuusikast ei saab kõnelda, laabanlikult
Luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus“ annab aimu Ilmar Laabanist kui omanäolisest muusikakriitikust.
4 minutit -
Kujutluse poliitika
Ilmar Laaban ja tuhandeaastane traditsioon
12 minutit -
Saladus puuõõnes
Kuidas ilmnes absurdijoovastus Ida-Euroopasse ja totalitaarsesse süsteemi elama mõistetud sürrealistlikku lähenemist viljeleva looja puhul?
6 minutit -
André Bretoni monument Prantsusmaal Mayenne’i Robert Tatini muuseumis.Matthew / Wikimedia CommonsSürrealism kui religioon, programm ja praktika
Tehisintellekt on juhusliku teksti tootmisel võimekam kui inimese aju, kuid automaatkirjutusega siiski hakkama ei saa.
9 minutit -
Kristjan Haljakule näib, et modernismi projekt ei ole sugugi surnud ega lõpule jõudnud. Oma uues luulekogus on ta allikaid töödelnud nõnda, et stilistilis-temaatilise ja metoodilise vanamoodsuse kohal välgataks veel hetkekski see „moodsus“, mis vähemasti temal silmad pimestab.Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.comPoète maudit? Neetud poeet?
Kristjan Haljak: „Enesehävitus, liiderdamine ja muu meelelahutus on kõik sümpaatsed ja kannatusrikkad viisid, kuidas elu õhtusse veeretada, ent ega vaimset tööd ikka naljalt üle ei trumpa.“
6 minutit -
Sõnamänguline sürrealism
„Värske raamatu“ sarjas on ilmunud järjekordse andeka luuletaja debüütkogu. Kristjan Haljak on noor prantsuse filoloog ja juba mõnda aega Värske Rõhu kaasautor. Tema tõlkijasulest on Loomingu Raamatukogus ilmunud Charles Baudelaire’i „Mu alasti kistud süda“ (2014) ja „Ninniku raamatukogus“ tulemas Comte de Lautréamont’i „Maldorori laulud“. Ühesõnaga, ta pole mitte mingisugune roheline poisike, vaid juba kogenud literaat. Nagu Lauri Sommer on öelnud Vikerkaares: „„Palaviku“ nimega teose peab kirjutama isik, kellele lähevad korda Baudelaire…2 minutit
