1 11. septembril 2001 Salzburgi hotellitoas
2 kihutab üks lennuk pilvelõhkuja pooleks.
3 Tartus meeste riidepoes teatab Levitani
4 haudpühalik hääl: Leonid Iljitši pole enam!
5 Ühes teises hotellitoas 11. septembril 2009
6 peavad Federer ja Söderling surmaheitlust
7 nagu muistsed gladiaatorid Roomas.
8 Pealtvaatajad hoiavad hinge kinni:
9 kohe-kohe algab kolmas ilmasõda. Federer
10 võidab, aga sakslasi ei tule. Venelasi
11 ei tule. Vahtralehti vaevu õõtsub tuules,
12 puuladvus mansardakna taga. Tänaval kõnnib
13 varakult leedu naisi – tõsiseid, kauneid, rõõmsaid.
Võib…
1 Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella:
2 seda helistatakse
3 ikka ja jälle sulle.
4 Hommikust peale aeg lendab linnutiivul –
5 ikka lŏunasse,
6 lŏunast ikka ĕhtusse ja ĕhtust lendub öösse.
400 aastat tagasi ilmus vaimuliku ja lüüriku John Donne’i vaimsetest mõtisklustest koosnev palveraamat, kust leiab ka ühe lihtsakoelise tekstiosa, mis laiemasse kultuuriteadvusse kinnistunud kahe fraasi tõttu. Donne postuleerib nimelt, et „ükski inimene ei ole saar“ ja hakkab seda mõneti holistlikku arusaama edasi arendama. Kõik…
1 Lõikuskuu hommik ja Seine-jõgi.
2 Hüvasti, Rouen, sõtta hüüdvate hüvedega!
3 Aurik F e l i x Fa u r e ’ i korstna nõgi.
4 Vasakul paplid reas väändunud tüvedega.
5 Kui vaatad, neis dekadentide eelkäijaid näed.
6 Teisel pool seinati kivitahvlimäed.
7 Valged majad ja müürid väätkasvudesse peidetud.
8 Trikoloor üle aedade hingeldav tiib.
9 Seine segane vesi igapäevaselt heidetud.
10 Niit veistega mõtte siit kodumaa luhtadele viib.
Väärt luuletajad ehitavad üles oma hääle, teevad sellega tööd,…
1 Kui olin saanud neljaseks Nii väga kiitis
2 uut ja võimast riiki mu väljarännupaik
3 et käima peale jäin ma puhtast aatest
4 Nelikümmend aastat möödus linnutiivul
5 Veel mõned tormilised lisaks kuni lõpuks
6 sünnitasin isa Ema seitse aastat hilines
7 kuid mu lapsed olid siiski ühevanused ja kenad
8 Isa silmist paistis vana mehe kurbus Teist korda
9 läks ta nõnda kaduma Ema koduaeda vikatiga
10 niitis ja ütles et on lapsest saati võitleja
1.
Minu esimene…
1 Üle heliseva luiteliiva
2 keerleb kajakate legendaarne lend.
3 Üle virvendava, valge liiva
4 matkan ma, käekõrval väike vend.
5 Vahupärleid ritta lükib meri,
6 hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir.
7 Lainte rütmi kajastab mu veri,
8 igas libles tuikav päiksekiir.
9 Tunnid helepalgsed pikka kaovad,
10 pikka läände lookleb raugust õhkuv rand.
11 Vennakesel silmad kinni vaovad,
12 käies väsinuks jääb väike kand.
13 Aga kõrgelt nägematu käsi
14 hoiab hellana meid kangastuval teel.
15 Astu, vennakene, ära väsi,
16 rõõmsad ended ootavad…
1 Taeva tulipunasel alasil
2 päike vasardab metsalatvu,
3 valged hanged on verise kumaga
4 ennast üleni kinni katnud.
5 Öösel põhjavalguse põlevat
6 vahin maailmatelki,
7 imen pärani silmisse
8 haiget müstilist helki,
9 kuni tähesütele sadeneb
10 viimaks pilvede koredat tuhka,
11 külmast vabisev maailm ometi
12 vastu hommikut veidigi puhkab.
Pole midagi öelda, looduslüürika elab meil küll häid aegu! Tänavusele Juhan Liivi luuleauhinnale nomineeritud seitsmest luuletusest vähemasti viit iseloomustab ergas loodustunnetus. Timo Maran ihkab kaplinskilikult tagasi algusesse. Hanneleele Kaldmaal…
Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog. Kui luuletuse pealkiri kätkeb sõna „raibe“, pole tarvis pikalt pead murda – juba ongi kohal Baudelaire’i „Raibe“: lõõskav suvepäev, inetuse esteetika, iiveldus ja grotesk, maanteekäänak, kihavad kärbsed, kivi taga luurav peni. Tosin katrääni, mis jõuavad minevikust aegamisi tulevikku, keha ajalikkuse ning armastatu…
1 ei mingit võimalust
2 teistsuguse eluga võrrelda
3 ka enam
4 mitte mingit vajadust
5
6 ei mingit võimalust
7 kuivatada võõrast ihu tuules
8 harva soovideta
9 ja kuidagiviisi õnnelik
10
11 ei mingit võimalust
12 peituda oktoobri hakul
13 liiga pisikeste
14 akende taha
15
16 ei mingit võimalust
17 konnad hämaras
18 üle tee hüppamas
19 viimasel hommikul
20
21 ei mingit võimalust
22 ema rehmas käega
23 sõda riik tavad surm
24 palju vihma
25
26 ei mingit võimalust
27 isegi päevasel ajal
28 hämaras iseenda varjust üle
29 sageli päevade kaupa
30
31 ei…
1) Sellel maal pole kõrgusi, kuid on sügavikud: rabajärvede külmad põhjad, traumade pimedad karstikoopad, looklevad kaevanduskäigud kivi sees. 2) Kitsa kaevusuu kohal, mille süvik varjab unustatud asju, kõnnin mina mööda nõrka niiti nagu ämblik, kes ei tea veel, millist võrku ta koob. 3) Aga all hämaras põhjas ergavad varemed – nende vahel seisab vanaema kümneaastase tüdrukuna. 4) Ta on tulnud isaga pärast sõda tagasi kodukülla ja seisab maja ees, millest on alles jäänud vaid…
10. AUGUST, PÜHAPÄEV.
1 Peaaegu samasugune päev:
2 mustad pilved ringi uitamas
3 nagu tohutud kaarnad.
4 Jõuetu tülpimus ja hirm
5 nii elu kui paraku surma ees.
6 Rahvusvaheline olukord…
7 Loen, vahepeal tukkudes,
8 raamatut 1939. aasta
9 augusti viimastest päevadest.
Mis leiab aset eesti nüüdisluules? Siin leiavad aset kõige kaalukamad toimingud. Siin tõustakse hommikuti üles ja tehakse lastele putru. Vahel viiakse lapsi kooli, käiakse toidupoes, saadakse linnas mõne tuttavaga kokku ja helistatakse telefoniga. Silmanähtava sagedusega pestakse pesu…
Me peame rääkima kinnisvaraturust! Päris pöörane, mis toimub. Tallinna korterihinnad on hüpanud lakke, suure raha eest soetatakse väikeseid kastikesi, mille sees saab elada. Kui ennemuiste soetati suure raha eest väikeseid kastikesi sellistesse piirkondadesse nagu Kesklinn, Kadriorg ja Kalamaja, siis nüüd on nõutud ka linnaosad, mida varem üritati iga hinna eest vältida. Eemalt vaadates võib ju tunduda, et „seal“ elatakse jätkuvalt ühiskorterites, püha kolmainsuse moodustavad tusk, töötus ja armetus, mehed ei…
1 jahtuvas saunas
2 vana musta sooja lae all
3 kuivava iisopi lõhnas
4 sirutan end välja ei teagi
5 kas laudsil käsi holbeinilikult
6 üle lavaääre ripakil või
7 ootan üksi üksi õeke
8 vanapaganat kosja
9 sirutan käed üle pea ja
10 venin pikaks
11 kael kaugele põlvedest puusadest
12 kulmud kaugele põsesarnadest
13 juuksed pilvena kõrgele pea kohale
14 sauna taha kaselatva
15 õhtuvalguse otsani
16 (ei tea kui nüüd tulekski see
17 väike must vanapagan
18 aga mul on iisopit)
19 hiiglaneitsi valge kuldne
20…
1 Põllu veerel uitab siga.
2 Põllumehel kartul valmis.
3 Viskab siga kartuliga
4 kohe esimeses salmis.
5 Teises salmis tänab siga
6 südamlikult põllumeest:
7 „Ma ei saanud üldse viga.
8 Tuhat tänu tuhli eest!“
9 Noh ja kolmandamas salmis
10 põllumehel vastus valmis:
11 „Ole lahke, armas siga.“
12 Viskab jälle kartuliga.
Ilmar Trulli lasteluulet kiputakse pidama lihtsaks ja lõbusaks, läbi ja lõhki lasteluuleks – mänguliseks ja kergeks. Ometi on selge, et nii päris ei ole. Trulli luule kandub meieni sügavamatel,…
Aastaauhinna pälvinud kogus „Ava“ on Hasso Krullil luuletus, kus lausuja-tegelane kõnnib närviliselt läbi toa ja märkab arvutiekraanil teadet Jaan Kaplinski surmast. Ta on nimelt alati mõelnud, et „postkaplinskilik aeg on üks teine aeg“. Sellest tõukub luuletuse üks põhiküsimusi: kuidas see teistsuguste puude ja põõsastega, teistsuguste sääskede ja pilvedega teistsugune aeg ära tunda, kui lausuja ise on ju ikka seesama?
Olgugi et Krull ajab muidugi oma ökopoliitilis-pärimuslikku asja, olgugi et tema luuletused…
1 Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast,
2 ala ja tasa maast, kus lumed ja elavad-hõbedad langevad.
3 Püsipakases sabad kassmajadel püsti ja nõiasõlm
4 igapäevase käimisega tõmmatud igale õuele peale.
5 Nüüd jälle alatasa mõnedestki silmadest (kuis nad nii pilkuvalt unuvad-meenuvad!),
6 ala ja tasa silmadest, mis sulguvad . . . lähevad lahti: hobused lõhuvad,
7 alumiiniumtagapõhjal põleb ülikool.
Kaliningrad, 1965/66
Nõnda kõneles Paul-Eerik „Lumevalguse“ alguses. Lausuja mõtleb kodumaast ja kodustest, ahistavas kaugushetkes kiljub sädemeid tema…
1 sel aastavahetusel Tallinn-Moskva rongis
2 ma rüüpan kohvi tassist Ленинград
3 ja vaatan kuidas aknaklaasi taga
4 vaob kõrvalrööbastele снегопад
5
6 „Su käed on proletaarselt karedad“ –
7 nii sosistas mu kallim üle laua
8 ja nõnda tihenevas lumesajus
9 üksteise silmi vaatasime kaua
10
11 neis silmis tuhamägedele üles
12 siis läksime на санках me кататься
13 ja hanges sügavas kus rauges hoog
14 ta küsis minult: „Будешь целоваться?“
15
16 kuid „С новым годом!“ soovis raadiost Jeltsin
17 rong slaavi öösse kihutas kui…
1 kui ma oleks
2 sõna
3
4 siis oleksin kohalikus
5 tähestikus
6 tundmatu täht
7
8 talle järgnevate tärnikestega
9
10 varjates poliitiliselt korrektselt
11 oma sisemist
12 roppust
13
14 ja nii ma laveerikski
15 poliitiliselt korrektsete ja
16 eriti roppude vahel
17
18 kummalegi jala peale astumata
19
20 mõlemaid ilmselgelt provotseerides
21 oma kättesaamatusega
22
23 kui suure õnnetuse korral
24 ütleks ühtedele
25
26 kurat küll
27 teistele et
28
29 pohhui
On kahte tüüpi kirjanikke. Ühed, kes tõukuvad detailist ja üksikinimesest nõnda, et väikesed erandlikud elud ja käitumismustrid hakkavad järk-järgult üldistuma ning…
1 „Sest ma ei looda enam pöörduda
2 Sest ma ei looda enam
3 Sest ma ei looda pöörduda“
4 Nii kutsutakse kuivalt kevadet.
5
6 Aga maanteel on üks teistmoodi märk:
7 see hoiatab hobuse eest.
8 Ja hobusele on jälle
9 joonistatud pikk türa.
10
11 Türa lehvitab: päike
12 ja näiline lõpmatus ilmuvad uuesti.
13 Totakas fallos ja siiras türa
14 vilgub ja ühendab lahkesti.
15
16 Peatu, teeline, imetle seda
17 kena lülitust liiklusmärgil.
18 Veel pole lootust mitte pöörduda,
19 kui ilmub õis, siis ärgem jätkem –
Liiklusmärgistik…
1 Olen seitsme lapse isa
2 ja mitme alakomisjoni liige
3 Aga selle peale
4 pole mul mahti mõelda
5 Ma põlen Ma põlen
6 Saan põleva pintsaku seljast
7 Ronin aknalauale ja viskun
8 sajandalt korruselt alla
9 Õhk on allahüppajaid täis
10 ja langevarju pole kellelgi
11
12 Seitsme sekundi pärast
13 kukun lömaks
14
15 Olen kindel et maailmasõda
16 on alanud
2001. aasta 11. septembri kaksiktornide rünnaku järgseid lugusid käsitlevas post-sõnastiku tekstis ütleb Janek Kraavi, et „[v]ahetult pärast New Yorgis toimunud rünnakuid…
Aeg-ajalt kerkib ikka esile autoreid, kelle looming muudab arusaama luulest kui niisugusest, autoreid, kelle esteetilis-poeetiline käekiri tõukab ümber hindama laiemaid küsimusi selle kohta, kus on luule piirid, kuidas luulet kirjutada või milles seisneb ülepea luule funktsioon. Või siis jällegi, meie ühtelugu teisenevas revolutsioonilise põhiolemusega luuleloos on ikka leidunud luuletajaid, kelle tekstide lugemise järel ei saa enam luuletusi endistviisi vastu võtta või luulesse endistviisi suhtuda (nt Suits, Alliksaar, Üdi). Eesti luules on…
1 Scout-master puhus pasunat ja rivi tekkis poistel
2 kes pikem rivi alguses kes lühike see lõpus
3 ja päikest oli mereni mis säras päiksepaistel
4 suur lippki aeti vardasse ja meeleolu lõbus
5
6 paar trummi pandi põrama mis tühjad olid seest
7 sest pasunasse ülearu palju jooksis vett
8 õhk virvendas ja meelekohti tuikas mitme eest
9 ja siis üks mõte liikus peast et mul on neli kätt
10
11 jah õige küll ma unustasin selles viivituses
12 et…
(1) Kohe hakkab rong sõitma. (2) Kohe veab ta ennast üle harvade Tallinna viaduktide, kohe hakkab mööda libisema Tehnika tänava kastanirivi, mille lehestik iga aastaga linnaõhu käes üha varem ära väsib. (3) Kohe tulevad linnaäärsed tootmishooned, roostega kaetud tsehhid, asfaldiplatsid, õhtumaised võpsikud, kus kasvab prügi ja mehed ehitavad suuga suuremaid linnu kui see, milles nad oma päevi õhtusse joovad. (4) Aga enne seda on need paar venivat minutit seisvas vagunis. (5) Ta on veel…
Neljakümne kolmanda Juhan Liivi luuleauhinna pälvinud „Tõnkadi-lõnk“ näitab lugejale, kuivõrd palju sõltub ühest puukärust. Missugune käru täpsemalt välja näeb, sellest otseselt aimu ei saa, aga võime silme ette manada sulni pildi näiteks punakat tooni (pisut roostetanud) kärust, mis on kaetud vihmaveeglasuuriga ja mille kõrval askeldavad siutsuvad tibud.
Berit Petolai luuletuse põhikonflikt, poeetiline kese, avaldub juba pealkirjas postuleeritud onomatopoeetilises kajasõnas „tõnkadi-lõnk“. Äratuntav kõlakujund imiteerib puukäru liikumist. Sellised kajasõnad võivad õnnestumise korral olla…
1 Vanasti oli inimestel selge ja kindel maailmapilt.
2 Ei hakatud uuesti jalgratast leiutama,
3 sest juba Buddha ütles.
4 Ja Kristus ja Muhamed ja Aristoteles.
5 Juba Konfutsius käskis kõigil
6 vasaku näopoole ette pöörata.
7 Lapsed jõid piima, kasvasid nagu taimed,
8 naine tegi köögis süüa.
9 Maksis tugevama õigus.
10 Kellegil polnud kuhugile kiiret, polnud ruttamist
11 ega masinate mürisemist,
12 viina oli, karskust oli.
13 Juba Hegel ütles.
14 Juba Goethe ütles.
15 Suurem ei tohtinud väiksemale liiga teha.
16 Võideldi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kirjandusteadlane, tõlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet Juhan Liivi 160. sünniaastapäeval Rupsil Liivi muuseumis.Maria Kilk / Peipsiääre vald
Kruusa Kalju on virtuoosne lüürik, filoloog, idamaade luule uurija, tõlkija ja asjatundja, kes luuleväljal kohal olnud juba Erakkonna-aegadest saadik ja ajanud ikka oma asja. 30. aprillil pälvis ta luuletuse „Ära hommikul päri“ eest Juhan Liivi luuleauhinna.Maria Kilk / Peipsiääre vald
Ene Mihkelsoni luule on lõppematus labürintlikus liikumises, ikka ja jälle kerkib esile ängistav aegruum ning mõistmise ja mõistetamatuse ainitine edasilükkamine. Mihkelson 1990. aastatel Tartus.Meelis Lokk / PM / Scanpix Baltics
Emakeelepäeval, 14. märtsil selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid: Piret Rauale tõi tunnustuse novellikogu „Nimepanija“, Jürgen Roostele luuleraamat „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“.Piia Ruber
Kristjan Haljakust on kujunenud üks luulegurmaanide meelispoeete. Haljaku luule kese peitub pidevas arusaamises, et küsimused, mida on tekstile esitatud, kukuvad plärtsti läbi. Pildil Kristjan Haljak luulekogu „Warszawa Centralna“ esitlusel.Kris Moor
Maarja Pärtna Tartus Plasku katusel. Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Tõnu Õnnepalu koduaias.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
DEW8 ja Genka oma loo „Gringos en el Aeropuerto“ videos. Nii see lugu kui ka „Majaka“ on ilmunud 2021. aastal nende ühisalbumil „Oleg“, mille eest autorid pälvisid 2022. aastal Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta hiphop-räpp-r’n’b-artisti auhinna.Kuvatõmmis
Luuletaja, illustraator, karikaturist ja ristsõnade koostaja Ilmar TrullAivar Kullamaa
Emakeelepäeval, 14. märtsil jagati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu. Parima 2021. aastal ilmunud luuleteose autorina pärjati Hasso Krull.Kris Moor
19. jaanuaril möödus Paul-Eerik Rummo sünnist 80 aastat. Rummo kolmas luulekogu „Lumevalgus… lumepimedus“ ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus, kaksikkogu teise poole „Lumesõda“ autor on Enn Vetemaa.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Kristiina Ehini luuletuse ühte rongisõitu, aknaklaasi taha suunatud hõllanduslikku pilku mahuvad Eesti ja Venemaa, mina ja tema, romantika ja poliitika, mahuvad ka paigalolek ja liikumine, möödanik ja tulevik, siin ja seal.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Sveta Grigorjeva 19. novembril 2021 kirjanike liidu noortesektsiooni avamisel. Sveta Grigorjeva luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) valiti ajakirja Vikerkaar „Vikergallupis“ viimase kümne aasta parimaks debüütteoseks. Raamatust on ilmunud kordustrükk.Madis Reemann / Kirjanike Liidu noored / Facebook
Maarja Kangro esitamas luuletust „Liiklusmärk“. Sarja „Luuletus“ kuuluv klipp jõudis ETV vaatajate ette 9. märtsil 2009 pärast „Aktuaalset kaamerat“ ning vallandas poleemika seoses vägisõnade pruukimisega.Kuvatõmmis
11. septembril 2001 leidis Ameerika Ühendriikides aset rida terrorirünnakuid, sh sööstsid kaks kaaperdatud reisilennukit New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse. Rünnakute ohvrite mälestamiseks on tornide asukohta rajatud memoriaal ja muuseum (Michael Arad, Peter Walker, Davis Brody Bond ja Snøhetta, 2011, 2014).9/11 Memorial and Museum / CC0 1.0 / Wikimedia Commons
Balti jaamas võib viis minutit kätkeda tervet igavikku.Tibukonn / Wikimedia Commons
Toomas Kalve. Dekonstruktiivne literaat Hasso Krull. Fototehnikad, fotopaber, 1996. Eesti Kunstimuuseum. Autori loal.muis.ee