1 11. septembril 2001 Salzburgi hotellitoas
2 kihutab üks lennuk pilvelõhkuja pooleks.
3 Tartus meeste riidepoes teatab Levitani
4 haudpühalik hääl: Leonid Iljitši pole enam!
5 Ühes teises hotellitoas 11. septembril 2009
6 peavad Federer ja Söderling surmaheitlust
7 nagu muistsed gladiaatorid Roomas.
8 Pealtvaatajad hoiavad hinge kinni:
9 kohe-kohe algab kolmas ilmasõda. Federer
10 võidab, aga sakslasi ei tule. Venelasi
11 ei tule. Vahtralehti vaevu õõtsub tuules,
12 puuladvus mansardakna taga. Tänaval kõnnib
13 varakult leedu naisi – tõsiseid, kauneid, rõõmsaid.
Võib…
1 Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella:
2 seda helistatakse
3 ikka ja jälle sulle.
4 Hommikust peale aeg lendab linnutiivul –
5 ikka lŏunasse,
6 lŏunast ikka ĕhtusse ja ĕhtust lendub öösse.
400 aastat tagasi ilmus vaimuliku ja lüüriku John Donne’i vaimsetest mõtisklustest koosnev palveraamat, kust leiab ka ühe lihtsakoelise tekstiosa, mis laiemasse kultuuriteadvusse kinnistunud kahe fraasi tõttu. Donne postuleerib nimelt, et „ükski inimene ei ole saar“ ja hakkab seda mõneti holistlikku arusaama edasi arendama. Kõik…
1 Lõikuskuu hommik ja Seine-jõgi.
2 Hüvasti, Rouen, sõtta hüüdvate hüvedega!
3 Aurik F e l i x Fa u r e ’ i korstna nõgi.
4 Vasakul paplid reas väändunud tüvedega.
5 Kui vaatad, neis dekadentide eelkäijaid näed.
6 Teisel pool seinati kivitahvlimäed.
7 Valged majad ja müürid väätkasvudesse peidetud.
8 Trikoloor üle aedade hingeldav tiib.
9 Seine segane vesi igapäevaselt heidetud.
10 Niit veistega mõtte siit kodumaa luhtadele viib.
Väärt luuletajad ehitavad üles oma hääle, teevad sellega tööd,…
1 Kui olin saanud neljaseks Nii väga kiitis
2 uut ja võimast riiki mu väljarännupaik
3 et käima peale jäin ma puhtast aatest
4 Nelikümmend aastat möödus linnutiivul
5 Veel mõned tormilised lisaks kuni lõpuks
6 sünnitasin isa Ema seitse aastat hilines
7 kuid mu lapsed olid siiski ühevanused ja kenad
8 Isa silmist paistis vana mehe kurbus Teist korda
9 läks ta nõnda kaduma Ema koduaeda vikatiga
10 niitis ja ütles et on lapsest saati võitleja
1.
Minu esimene…
1 Üle heliseva luiteliiva
2 keerleb kajakate legendaarne lend.
3 Üle virvendava, valge liiva
4 matkan ma, käekõrval väike vend.
5 Vahupärleid ritta lükib meri,
6 hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir.
7 Lainte rütmi kajastab mu veri,
8 igas libles tuikav päiksekiir.
9 Tunnid helepalgsed pikka kaovad,
10 pikka läände lookleb raugust õhkuv rand.
11 Vennakesel silmad kinni vaovad,
12 käies väsinuks jääb väike kand.
13 Aga kõrgelt nägematu käsi
14 hoiab hellana meid kangastuval teel.
15 Astu, vennakene, ära väsi,
16 rõõmsad ended ootavad…
1 Taeva tulipunasel alasil
2 päike vasardab metsalatvu,
3 valged hanged on verise kumaga
4 ennast üleni kinni katnud.
5 Öösel põhjavalguse põlevat
6 vahin maailmatelki,
7 imen pärani silmisse
8 haiget müstilist helki,
9 kuni tähesütele sadeneb
10 viimaks pilvede koredat tuhka,
11 külmast vabisev maailm ometi
12 vastu hommikut veidigi puhkab.
Pole midagi öelda, looduslüürika elab meil küll häid aegu! Tänavusele Juhan Liivi luuleauhinnale nomineeritud seitsmest luuletusest vähemasti viit iseloomustab ergas loodustunnetus. Timo Maran ihkab kaplinskilikult tagasi algusesse. Hanneleele Kaldmaal…
Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog. Kui luuletuse pealkiri kätkeb sõna „raibe“, pole tarvis pikalt pead murda – juba ongi kohal Baudelaire’i „Raibe“: lõõskav suvepäev, inetuse esteetika, iiveldus ja grotesk, maanteekäänak, kihavad kärbsed, kivi taga luurav peni. Tosin katrääni, mis jõuavad minevikust aegamisi tulevikku, keha ajalikkuse ning armastatu…
1 ei mingit võimalust
2 teistsuguse eluga võrrelda
3 ka enam
4 mitte mingit vajadust
5
6 ei mingit võimalust
7 kuivatada võõrast ihu tuules
8 harva soovideta
9 ja kuidagiviisi õnnelik
10
11 ei mingit võimalust
12 peituda oktoobri hakul
13 liiga pisikeste
14 akende taha
15
16 ei mingit võimalust
17 konnad hämaras
18 üle tee hüppamas
19 viimasel hommikul
20
21 ei mingit võimalust
22 ema rehmas käega
23 sõda riik tavad surm
24 palju vihma
25
26 ei mingit võimalust
27 isegi päevasel ajal
28 hämaras iseenda varjust üle
29 sageli päevade kaupa
30
31 ei…
1) Sellel maal pole kõrgusi, kuid on sügavikud: rabajärvede külmad põhjad, traumade pimedad karstikoopad, looklevad kaevanduskäigud kivi sees. 2) Kitsa kaevusuu kohal, mille süvik varjab unustatud asju, kõnnin mina mööda nõrka niiti nagu ämblik, kes ei tea veel, millist võrku ta koob. 3) Aga all hämaras põhjas ergavad varemed – nende vahel seisab vanaema kümneaastase tüdrukuna. 4) Ta on tulnud isaga pärast sõda tagasi kodukülla ja seisab maja ees, millest on alles jäänud vaid…
10. AUGUST, PÜHAPÄEV.
1 Peaaegu samasugune päev:
2 mustad pilved ringi uitamas
3 nagu tohutud kaarnad.
4 Jõuetu tülpimus ja hirm
5 nii elu kui paraku surma ees.
6 Rahvusvaheline olukord. . . .
7 Loen, vahepeal tukkudes,
8 raamatut 1939. aasta
9 augusti viimastest päevadest.
Mis leiab aset eesti nüüdisluules? Siin leiavad aset kõige kaalukamad toimingud. Siin tõustakse hommikuti üles ja tehakse lastele putru. Vahel viiakse lapsi kooli, käiakse toidupoes, saadakse linnas mõne tuttavaga kokku ja helistatakse telefoniga. Silmanähtava sagedusega pestakse pesu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kirjandusteadlane, tõlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet Juhan Liivi 160. sünniaastapäeval Rupsil Liivi muuseumis.Maria Kilk / Peipsiääre vald
Kruusa Kalju on virtuoosne lüürik, filoloog, idamaade luule uurija, tõlkija ja asjatundja, kes luuleväljal kohal olnud juba Erakkonna-aegadest saadik ja ajanud ikka oma asja. 30. aprillil pälvis ta luuletuse „Ära hommikul päri“ eest Juhan Liivi luuleauhinna.Maria Kilk / Peipsiääre vald
Ene Mihkelsoni luule on lõppematus labürintlikus liikumises, ikka ja jälle kerkib esile ängistav aegruum ning mõistmise ja mõistetamatuse ainitine edasilükkamine. Mihkelson 1990. aastatel Tartus.Meelis Lokk / PM / Scanpix Baltics
Emakeelepäeval, 14. märtsil selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid: Piret Rauale tõi tunnustuse novellikogu „Nimepanija“, Jürgen Roostele luuleraamat „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“.Piia Ruber
Kristjan Haljakust on kujunenud üks luulegurmaanide meelispoeete. Haljaku luule kese peitub pidevas arusaamises, et küsimused, mida on tekstile esitatud, kukuvad plärtsti läbi. Pildil Kristjan Haljak luulekogu „Warszawa Centralna“ esitlusel.Kris Moor
Maarja Pärtna Tartus Plasku katusel. Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Tõnu Õnnepalu koduaias.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum