$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Stephen Hawking

  • Stephen Hawkingi fenomen: mis teeb teadlasest suure teadlase
    Stephen Hawking 8. I 1942 – 14. III 2018
    SWNS.com / Scanpix

    Stephen Hawkingi fenomen: mis teeb teadlasest suure teadlase

    Inimesed on õppinud mõõtma väga paljusid asju ja see tegevus meeldib neile. Nii väga, et tahetakse mõõta ka seda, mida päris hästi mõõta ei saa. Näiteks: kes on kõige suurem teadlane ja kas teadlane A on parem kui teadlane B. Sobivamate alternatiivide puudusel tehakse seda teadustöödele viitamiste arvu alusel. Raamatus „Surely You’re Joking Mr. Feynman“* on üks peatükk sellest, kuidas kooli matemaatikaõpikute konkursil tegid komisjoni liikmed valiku raamatukaante järgi; see…
    Jaan Kalda
    4 minutit

  • Hawkingi saavutused universumi mõtestamisel on nagu mälestuskivid

    Stephen Hawking õppis matemaatikat ja füüsikat Oxfordi ülikoolis 1959–1962 ning kosmoloogiat doktorantuuris Cambridge’i ülikoolis. Hawkingi meelest oli just kosmoloogia see, kus Einsteini gravitatsiooniteooria täpne matemaatika tõotas anda kõige selgema vaate kogu universumile. Doktoritöö „Paisuva universumi omadused“ kaitses ta 1965. aastal.
    Gravitatsiooniteooriasse kuuluvad ka tema edasised teedrajavad tööd, kus teooriavõrranditest lähtudes on ennustatud uusi ja ootamatuid nähtusi. Nimetame olulisemad tema mõttekonstruktsioonidest, mille vastu teadlased, ja mitte ainult nemad, siiani suurt huvi tunnevad.
    Kui…
    Piret Kuusk
    3 minutit
Sirp