sport
-
„Mehed ei nuta“ kolmik on õnnestunud kooslus. Meil on „mees nagu metsapull“ Peep Pahv, „progressiivne euronoor“ Tarmo Paju ja neid tasakaalustav Jaan Martinson „igalt poolt mujalt“.Hendrik Osula / Ekspress Meedia / ScanpixMehed mikrofoni taga spordijuttu ajamas
Õnnestunud sporditaskuhäälingu aluseks on tegijate kirg ala vastu, asjatundlikkus ja omavaheline keemia. Noortel tegijatel jääb tihtipeale vajaka enesekindlusest, väljendusoskusest ning ajaloo- ja kultuuritunnetusest.
8 minutit -
Kirjanikuonu kõksib hästi
Mika Keränen käsitleb ladusas jalgpalliraamatute sarjas võrdõiguslikkuse teemat, õpetab märkama ja austama kultuurierinevusi ning rõhutab ausa mängu tähtsust.
5 minutit -
See teise tuntud eestlasest jõumehe Georg Lurichi väljakutse Hackenschmidtile ja Madralile aastast 1904 kuulub nüüd Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogusse.Tippatleedi dilemma ehk Kuidas Georg Hackenschmidt suurendas elukutselise maadluse kui meelelahutuse tähtsust
Tartus sündinud Georg Hackenschmidt oli elukutseliste maadluse maailmameister ja ühtlasi esimene Eestist võrsunud sportlane, kes on võitnud medali rahvusvahelisel suurvõistlusel, mistõttu pole kahtlustki, et tema panus Eesti spordilukku on harukordselt tähtis. Kuid suur on ka tema rahvusvaheline tähendus. XX sajandi algul aitas Hackenschmidt oma tegudega kaasa elukutselise maadluse kujunemisele üheks tähtsamaks spordialaks maailmas Esimese maailmasõja eelsel ajal.
Maadlusest sai sõu
Võimsate füüsiliste eeldustega Hackenschmidtist ehk Hackist, nagu teda maailmas tihti kutsuti, kujunes…5 minutit -
Elukutseliste maadlusturniirist osavõtjad I maailmasõja eel Chiçinăus. Tagareas vasakult 1. ja 2. on eestlased Karl Tomberg ja Reinhold Heuer ja – nagu näha – poseerib teiste seas uhkelt ka üks maskiga maadleja.Eesti Spordi- ja OlümpiamuuseumPunane Mask ja kõik need teised
Eestis kogusid maskiga maadlejad populaarsust XX sajandi esimestel kümnenditel, mil see komme koos professionaalse maadluse levikuga omandas üha enam kommertslikke jooni.
6 minutit -
Esimese eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani Ants Antson (pildil), kes võitis kuldmedali 1964. aastal Innsbrucki IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises. Pärast võitu tegi Gunnar Hololei Antsoniga intervjuu, mida tuuakse seniajani spordireporteritele eeskujuks.Gunnar Vaidla / Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SAOle vait!
Spordireportaaži kui ainulaadsesse kunstilisse vormi suhtutakse kergekäeliselt. Olümpiamängude teleõiguste üleminek erameediale tõi kaasa reportaažižanri professionaalse käsitööoskuse languse.
6 minutit -
Eesti maadleja Georg Hackenschmidt (1877–1968) tuli mitu korda maailmameistriks. Pärast sportlasekarjääri lõppu sai temast filosoof ja kirjanik.Wikimedia CommonsIlus higi!
Sport pole õieti kunagi ühelegi kunstivaldkonnale suuremat huvi pakkunud. Eesti kunstis kipub kogu muu massikultuur olema igati aktsepteeritud, aga spordi kohal laiub üüratu pimetähn.
9 minutit -
1908. aasta Londoni olümpiamängudel tühistati Dorando Pietri jooks talle viimastel meetritel osutatud abi kasutamise tõttu.Wikimedia CommonsSportlased, palavus ja saavutusvõime
Sportlaste töövõime langeb peamiselt kahe teguri tõttu: kehatemperatuuri ulatuslik tõus ja keha veevarude vähenemine.
7 minutit
