Looduse eestkõneleja Aveliina Helm
Aastatega on selgeks saanud, kui valusalt on senine inimtegevus koduplaneeti ja selle elurikkust haavanud. Antropotseenis on hääletu looduse eestkõnelejateks kujunenud ökoloogid.
Sirbi kolumnist Aveliina Helm ütlebki enda kohta, et ennekõike on ta ökoloog, loodusteadlane ja looduskaitseteadlane. Ja seejärel tuleb kõik muu. Eestis täidavad ju kõik mitut ülesannet. Aveliina ongi ehe näide, kuidas see käib: kes teeb, see jõuab. Peale teadlaseameti Tartu ülikoolis peab ta tähtsaks oma tegevust kolme…
Kultuurileht Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad.
Erakorralise hetkeolukorra tõttu ei saa toimetus lõppenud juubeliaastal rahvahariduse eesliinil seisnud paremaid autoreid esialgu kättpidi tänada, tunneli lõpus paistev valgus lubab loota, et lähikuudel ka selleni jõutakse.
Sadade 2020. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja…
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja vaid ühe katkestusega aastatel 2007-2008. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad. Omamoodi kurioosumina määrati 1972. aastal lisaks eripreemiad seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga rahvaste sõpruse ja internatsionalismi ideesid ning vennasvabariikide kirjandust ja kunsti propageerivate kirjutiste eest.
Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub…
Kultuurileht Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad. Omamoodi kurioosumina määrati 1972. aastal lisaks eripreemiad seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga rahvaste sõpruse ja internatsionalismi ideesid ning vennasvabariikide kirjandust ja kunsti propageerivate kirjutiste eest.
Neljapäeval, 9. jaanuaril tunnustab Sirp sadade 2019. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast…
Gregor Taul on pälvinud laureaadinimetuse 2018. aasta kirjutiste eest nii kunsti- („Performatiivse monumendi sünd“, 5. I; „Monumentaalsus kuubis luubi all“, 7. IX ja „Elitaarne kunst“, 23. XI) kui ka arhitektuurivaldkonnas („Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“, 9. III; „Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi“, 8. VI). Aga mitte midagi ei oleks valesti, kui need oleksid ilmunud sotsiaalia rubriigis.
Gregor Tauli kirjutised on sisult valdkonnaülesed selle sõna kõige laiemas mõttes: ta mitte ainult…
Ühe äsja auhinnatud lugudest, arvustuse „Kuidas ühiskond on?“ (Sirp 20. VII 2018), saatis Mikael Raihhelgauz toimetusele pea kaks aastat tagasi. Ta oli siis Tallinna reaalkooli lõpuklassi õpilane. Mõni nädal hiljem pälvis Raihhelgauz EV100 raames toimunud esseekonkursi „Eesti loost ja lootusest“ võitjaau.
Ent kultuurilehe esseistikaosakonnas sumbati samal ajaperioodil häbi- ja autusesoos, toimetaja südant närisid ametialase toimetulematuse ilmingud. Iseäranis valmistas peavalu Margus Oti gigantsete „Väekirjade“ kajastamine. Kaastööst kõnealusel teemal oli ära öelnud…
Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto, üks peamisi glüfosaadipõhiste herbitsiidide tootjaid, saavutanud oma toote Roundup ülemaailmse laialdase leviku ning milliseks võib kujuneda glüfosaadi baasil toodetud herbitsiidide kasutamise hind keskkonnale ja inimesele.
Ülo Niinemets nendib, et kuna glüfosaat on põllumajanduses üks kõige enam kasutatavatest kemikaalidest, ongi probleem selles,…
Kultuurilehe Sirp laureaadid eelmisel aastal ilmunud tekstide eest on Rebeka Põldsam, Johannes Saar, Heili Sepp ja Mihhail Trunin.
Rebeka Põldsami tekstidest, neist enamik ilmunud tema autorirubriigis „Roosa müts“, hakkavad ennekõike silma sellised teemad nagu võrdsus – peale soost tingitute ka sissetuleku ja ressurssidele ligipääsu mõttes –, neoliberalismi kriitika, aga ka (enese)kriitiline vaade nn vasakintellektuaalidele ning kindaheited nüüdiskunstiväljale. Ta on kirjutanud: „Kui üldiselt on totrustest möödavaatamine hea strateegia nende sisu mahavaikimiseks, siis…
1990. aastatel tuli Tartus juuratudengeid nähes nukrus peale: boheemlike humanitaaridega võrreldes kannustas neid lausa brutaalne hästi elamise janu. Pelgasin, et nii mõnedki armastavad oma kalleid lõhnu, riideid, kelli ning materiaalsest tour de force’ist saadavat üleolekutunnet sedavõrd, et väärtustele ja vaimule nende mõtetes kohta ei jäägi. Juristide oportunistlikku mainet ei ole tõstnud ka näotu punaminevikuga õigusasjatundjad, keda Reformierakond on läbi aegade riigikogu õiguskomisjoni tüürima sokutanud.
Head ei kõnele juurast seegi, et…
„Täpselt kaheksa aastat tagasi, 2009. aasta sügisel, võttis linn, kuhu olin äsja suure armastuse kannul elama kolinud, mind vastu valimisplakatitega. Mäletan isegi esimest plakatit, millele bussiaknast arvatavasti selle erksa värvi pärast tähelepanu pöörasin. Kollasel foonil naeratav Keit Pentus (mitte veel Rosimannus) kuulutas: „Ma armastan Tallinna“ ning mu keelevaist aitas mul seda fraasi mõista“ (Sirp 15. IX 2017).
Nii on kirjeldanud oma eestimaalaseks saamist praegu Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadlane Mihhail Trunin. Ta on…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
