rohepööre
-
Välgunooled tähistavad vajamineva energia hulka, mida rohkem välgunooli, seda energiamahukam on protsess. Skeem on illustratiivne ja noolte hulk ei näita absoluutväärtusi. Kraft-tehnoloogia puhul suunatakse tekkiv energia tagasi protsessi ja ülejääk kaugküttesse, teistel on vaja välispidist energiat. Fischeri-Tropschi tehnoloogia on suurima energiakuluga. Sulgudes on toodud võimalike saagiste maksimumväärtused.Allikas: Tiit LukkKohalike ressursside väärindamise valu, võlu ja ilu
Eestil on kõvasti potentsiaali, nii inimkapitali kui ressurse, et teenida arvestatavat ettevõtlus- ja maksutulu ning teha seda jätkusuutlikult ja keskkonnasäästlikult.
8 minutit -
Rootsi kuninga visiidiks tehti maaülikoolis näitus sellest, milliseid kliimamuutusi leevendavaid biomajanduslikke lahendusi teadlased ettevõtjatele ja ühiskonnale pakuvad. Pildil Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Timo Kikas ja president Alar Karis.Eesti MaaülikoolUued loodusega kooskõlas tehnoloogiad
Timo Kikas: „Biomajanduse põhiline mõte on, et me suudaksime eksisteerida siin planeedil niimoodi, et me planeeti ära ei tapa.“
13 minutit -
Uus elektritaristu võib olla vastuolus harjumusliku ja tähtsa keskkonnakasutusega (nt kalastamine, pärandmaastikele keskenduv turism, metsade majandamine) ja seega ka kohaliku identiteedi ja mälumaastikega. Pildil päikesepark Räpina vallas Ruusal.Arvo Meeks / Lõuna-Eesti PM / Scanpix BalticsKuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
Praegusel kujul kipub rohepööre kui ühtlustav ja ülalt alla protsess ignoreerima seni toiminud ja ka hiljuti hüljatud keskkonnasäästliku elamise viise.
9 minutit -
Pirjo Spuul: „Kui minu kolleegid on rahulolevad ja toetavad mind juhina ning kui olen loonud neile keskkonna, kus nad saavad teha tippteadust ja anda parimat õpet, siis pean end edukaks juhiks.“Karl-Kristjan NigesenTeadusjuhtide uus põlvkond
Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudi uus direktor Pirjo Spuul peab ühtviisi tähtsaks nii tippteadust kui ka õpet.
12 minutit -
Kuigi roheline üleminek on pikk protsess, näeme mõningaid elemente neist stsenaariumidest juba praegu. Eelkõige juhivad need tähelepanu, et praegustest valikutest suurte süsteemide kujundamisel sõltub suuresti, missuguses maailmas me mõne kümnendi pärast elame.Projekti DT Futures infomaterjalidRohepöörde pöörasus või pöörane võimalus?
Arusaam rohelise ülemineku vajalikkusest paistab olevat üldtunnustatud, kuid oleme selle teekonna alguses ning vaja on head plaani.
9 minutit -
Professor Mart Loogi sõnutsi on inimgenoomi kirjutamise projekt (Humane Genome Write), millega on liitunud Eesti sünteetilise bioloogia keskus, inimkonnale pöördelise tähtsusega. Projekti vältel sünteesivad teadlased täielikult inimese genoomi, s.o kirjutavad ja valmistavad selle nullist ise.ErakoguTulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia?
11 minutit
