Toeta

ökoloogika

  • Loodus on meie kõigi hoida
    Sulle avaneb kuskil selline pilt? Tegu on väärtusliku elupaigaga, hoia seda.
    Aveliina Helm
    ,

    Loodus on meie kõigi hoida

    Igaüks peaks saama ellu kaasa teadmise, millised on Eesti looduse võtmeelupaigad, kuidas neid ära tunda ka siis, kui nad on õige pisikeseks jäänud ning kuidas tagada nende säilimine.

    Aveliina Helm
    8 minutit
  • Lihasöömise ökoloogika
    Loomaelamuste otsijad võiksid teada, et 96% (massist) kogu Maal elavatest imetajatest ja lindudest on kas inimesed ise (36%) või nende kariloomad (60%). Ülejäänud 4% jääb niisiis kõigile teistele ligikaudu 5600 maailma imetajaliigile ja 11 000 linnuliigile , kellest me loodusfilme väntame. See kõik tekitab vahel mõtteid loodusfilmidest ja -fotodest kui omamoodi rohepesust.
    ,

    Lihasöömise ökoloogika

    Rahvastiku kasvuga samaaegselt toimunud heaolu kasv on omamoodi ökoloogiline ime. See on sündinud aga suuresti keskkonna arvelt ega ole seetõttu pikaajaliselt jätkusuutlik.

    Mart Meriste
    9 minutit
  • ,

    Head maastikud

    Roheline revolutsioon ja põllumajanduse intensiivistamine ei ole loodus­keskkonnale kaasa toonud märkimisväärselt rohkem ruumi, pigem vastupidi.

    Jagaks selle maakera õige ära? Las loodus olla omaette, inimestel aga on oma piirkonnad, kus tegutsetakse ning kus teiste liikide säilimise või keskkonnakaitse peale eriti mõtlema ei pea. Tundub ehk radikaalne, aga tegu on arutamist väärt ideega, eriti kui seda loodusele jäävat maad oleks tõesti omajagu. Asjal oleks jumet, kui loodusele…
    Aveliina Helm
    9 minutit
  • Ei ole hilja, aga väga kiire on
    Oleme üks maailma suurimaid saastajaid inimese kohta – meie ökoloogiline jalajälg inimese kohta 192 maailma riigi seas on suuruselt üheksas – ning värskelt ilmunud hinnang Euroopa riikide kliimaeesmärkide täitmise kohta asetab Eesti tagant kolmandaks, tõstes esile, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegeleva poliitika juurutamisele.
    Edward von Lõngus. Metsa riigile. 2018.
    ,

    Ei ole hilja, aga väga kiire on

    Globaalmuutused on peatselt meie suurimaks julgeolekuriskiks, aga kus on Eesti keskkonnadebatt?

    Aveliina Helm
    7 minutit
  • Saastamise olemus
    Kui tuleb tahtmine tarbida, siis valigem mõttetu nipsasja asemel kultuur. Saastab vähem. Pildil tundmatu kunstniku teos Ahrenshoopi kunstnikeküla rannas.
    Piia Ruber
    ,

    Saastamise olemus

    Tahame hästi elada ja palju tarbida, teha seda üksteise võidu aina kiirenevas tempos ja hoolimata retoorikast, armastusest laste ja lastelaste vastu, tegelikult külma kõhuga oma kallite järeltulijate arvelt.

    Mart Meriste
    8 minutit
  • Sissejuhatus maailma päästmisse
    Kõre elupaikade taastamine ning paljunduskeskuse loomine on need liigid toonud väljasuremise veerelt tagasi.
    Riinu Rannap
    ,

    Sissejuhatus maailma päästmisse

    „Ökoloogika“ arvamusveerul hakkab järgneva aasta jooksul Sirbis ilmuma keskkonnateemade käsitlusi.

    Aveliina Helm
    8 minutit
  • Õnnetoovad loomad
    Kesk-Euroopa majaämblik
    Mart Meriste
    ,

    Õnnetoovad loomad

    Loodus on omamoodi ämblikuniitidega ühendatud. See globaalne võrk ongi mõnes mõttes ämblike internet, kandes edasi nii keemilisi kui võnkelisi signaale.

    Mart Meriste
    9 minutit
Sirp