Martti Raidal
-
Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis
Eesti kõrgeimat teaduspreemiat, Teaduste Akadeemia jagatavat avastuspreemiat on viimase kolmekümne aasta jooksul välja antud seitse korda. Seekordne anti välja läbimurdelisel osakestefüüsika teemal – Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike said selle panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisse LHC CMS-nimelise eksperimendi juures Šveitsis maailma ühes suuremas teaduskeskuses CERNis.
Preemia statuut võtab hästi kokku selle mõtte: „Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või…5 minutit -
Lähiajal tulevad kaks suurt LHC eksperimenti, ATLAS ja CMS, välja oma W-bosoni massi mõõtmistega.Samuel Joseph Hertzog / CERW-bosoni massi kaudu kvantmaailma uutest tulemustest
Kas tehtud on kauaoodatud avastus ja üles leitud uus füüsika või on tegu mõõtmisveaga?
6 minutit -
Martti Raidal: „Töötame tippkeskuses hüpoteesi kallal, et mustad augud on tekkinud mitte supernoovade plahvatustest, vaid univesumi tekke varajase faasi inflatsiooni tulemusena, et mustad augud ise ongi see tumeaine, millest enamuses koosneb universum, mida me ei näe.“Peeter Langovits / Postimees / ScanpixTume universum ehk Kuidas tekkisid mustad augud
Martti Raidal: „Tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi. Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud.“
12 minutit
