Toeta

lugemisuuring

  • ,

    Nõuanne noorelt kultuurisõbralt

    Lugemisuuringu „Eestlane loeb 2025“ kõige toredam tähelepanek on see, et noored loevad. Nad loevad koguni rohkem kui keskealised.1
    On muidugi tõsi, et noored lugejad ei pruugi seejuures teada vanemate seas üldtuntud kirjanikke, sh eesti autoreid. Kui teatakse, ei pruugi nende looming noori kõnetada. Märgata on teatavat uute eelistuste tärkamist. Näiteks tõstsid küsitluse noorimad vastajad esile naissoost autoreid ning praegusi tuntud kirjanikke. „Neid andmeid vaadates kerkib küsimus, kas oleme tunnistajaks uuele mälukatkestusele,“…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal
    Joonis 7. Lugejatüüpide levik earühmades.

    Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal

    Lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“ tõendab, et Eesti on lugemisaktiivsuselt Euroopa riikide seas esireas, kuid toob välja ka ohud, mis võivad tumestada eestikeelse raamatu tulevikku.

    Marju Lauristin
    8 minutit
  • Lugejatüübid
    Joonis 6. Lugejatüübid.

    Lugejatüübid

    A. Aktiivne mitmekülgne raamatusõber (17% vastajatest, üldkogumiks tuletatult 120 000 inimest). Selle lugejatüübi elus on raamatutel ja lugemisel keskne roll nii vabal ajal kui ka erialaselt. Teda iseloomustab kõige mitmekülgsem raamatu­huvi ja kursisolek kirjanduseluga, autorite laialdane tundmine, aktiivne osalemine kirjandussündmustel, kultuuriväljaannete pidev lugemine. Samuti eristab A-tüüpi lugejat suur huvi luule ning keerukama „pika proosa“, sealhulgas nii klassikute, väliseesti kui ka praeguste eesti kirjanike loomingu vastu. Selle tüübi koosseisus on 44% kõrgharidusega, kaks…
    Marju Lauristin
    3 minutit
Sirp