Kultuur 2030

  • Madis Tuuder
    Madis Tuuder

    Madis Tuuder

    Madis Tuuder
    töötab Narva linnavalitsuses muinsuskaitse inspektorina. Õppinud kunstiakadeemias muinsuskaitset ja restaureerimist, magistrikraadi omandas samas kunsti ja kultuuri­antropoloogia erialal.
    Milline on  Eesti kultuuripoliitikas suurim õnnestumine või läbikukkumine?
    Suurim ebaõnnestumine on see, et meie kultuuripoliitika on olnud liiga eestlusekeskne ja seda kiivalt. Nõukogude ikkest vabanenud väikerahva puhul on see mõistetav, kuid me ei tohi oma väiksusesse kinni jääda. Leierdan küll vana plaati, aga oleme olukorras, kus Eestis elab peale põlisrahva ka suur venekeelne kogukond,…
  • Meelis Oidsalu

    MEELIS OIDSALU
    on kaitseministeeriumi 18aastase staažiga ametnik, õppinud Tallinna ülikoolis avalikku haldust ning Balti kaitsekolledžis ja USA maaväe staabikolledžis sõjandust. Viimased kümme aastat on ta avaldanud kultuurikriitikat, peamiselt teatrist.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
    Üks õnnestumistest on kindlasti kultuuri enesekorralduslik rahastus kultuurkapitali kaudu, teisalt teeb rahastusallikate paljusus rahastamise veidi sogaseks (nt pole läbipaistev ega arusaadav, mille alusel jagab kultuuriministeerium teatritele tegevustoetusi). Külli Taro tegi kunagi riigikontrollis töötades asjalikke ettepanekuid selle…
  • Piret Põldver

    Piret Põldver

    Piret Põldver
    õpib Tartu ülikoolis eesti kirjandust ja töötab õppematerjalide kirjastuses Maurus keeletoimetajana. 2006. aastast peale on ta avaldanud kirjanduskriitikat, pisut ka ilukirjanduslikke tekste.
    Mida pead Eesti kultuuripoliitikas suurimaks õnnestumiseks?
    Väga keeruline on niimoodi üldistada. Üks asi, mis viimasest ajast meenub, on kirjaniku- ja kunstniku­palk, mida on küll makstud vaid pisut üle kahe aasta, kuid siiani tundub see mulle kui midagi hämmastavat. Kuigi juba aastaid on aeg-ajalt tõstatatud küsimus, miks peavad töötama kirjanikud,…
  • Gregor Taul
    Gregor Taul

    Gregor Taul

    GREGOR TAUL
    on vabakutseline kultuurikriitik ja kunstitöötaja. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika bakalaureuseõppe ja Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala magistrantuuri, töötanud giidi, kunsti- ja arhitektuurikriitiku, kunstiakadeemia galeristi ja Kondase keskuse juhatajana. 2016. aastast õpib ta Portugali katoliku ülikooli doktorantuuris ja kirjutab doktoritööd monumentaal- ja dekoratiivkunstist nõukogude aja lõpul Eestis, Lätis ja Leedus.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbi­kukkumine?
    Loodetavasti ei kõla mu jutt nagu lootusetu relativisti oma, kui ütlen, et see,…
Sirp