$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Joonistub välja huvitav jaotus: omamaine kirjandus on justkui midagi kõrgkultuuri pärusmaale kuuluvat ja selle lugemine ilmselt raske töö, samal ajal kui välismaised tekstid on jõukohased ka n-ö lihtsale lehelugejale.
Naiskirjanikud ei ole tegutsenud vaakumis. Nende teoseid on loetud ja neile on reageeritud; nemad ise on kursis olnud ja kaasas käinud oma aja mõttesuundadega.
Teadusasutused vajavad suuremat iseseisvust eelarvega ümberkäimisel ja töö korraldamisel. Humanitaaria püsirahastust tuleb suurendada, unustamata sealjuures ka „mitterahvuslikku“ humanitaarteadust.
Eesti, Läti ja Leedu naissoost kirjanike turnee tõstatas küsimuse, kes või mis on balti naiskirjanik.
Johanna Ross: „Keel ja Kirjandus peaks hoidma oma positsiooni sisukate ja heakeelsete teadustekstide avaldamiskohana.“
Johanna Ross: „Eesti kriitikas on akadeemilise arvustuse ja ajalehetutvustuse vahel liiga suur lõhe.“
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.