-
Üks komi sõber meenutas pärast esimest izvalaste juurde sattumist teravaima elamusena külatänaval tantsitud kankaani. See oli kauge kaja izvakomide tasapisi unustusse vajuvast muistsest hiilgusest, kui euroopalikud moodsad pruugid Põhja-Venes Suure Maa tundra piiril au sisse tõusid. XIX sajandil oli izva kaupmeeste hiilgeaeg ning Pariisi mood ja kombed leidsid Petšora jõe kallastel oma truud jüngrid.
Kujunemine
XVI–XVIII sajandil rändas osa komisid ökoloogilise kriisi survel oma varasemalt asualalt Põhja-Jäämere ja Uuralite poole. Petšorasse suubuva…
-
Pomoorid kujunesid Põhja-Venemaal Valge mere rannikul välja XV ja XVII sajandi vahel, kuigi identiteedi tekkimist seostatakse ka varasema ajaga, alates XII sajandist. Vene kroonikates mainitakse nimetust pomoor esimest korda 1526. aastal. Hiljem hakati pomoorideks nimetama Arhangelski kubermangu aladel, Vologda kubermangu põhjaosas ja kogu Põhja-Venemaal kuni Uuraliteni elanud slaavi hõime. Pomoorid kujunesid Novgorodi elanike, Volga-aladelt saabunud slaavi hõimude ja kohaliku soome-ugri elanikkonna segunemisel. Pomooride konsolideerumisele aitas kaasa Arhangelski linna areng tähtsa…
-
Kamtšadaalid võlgnevad selle nime tundmatule poeedihingega vene ametnikule, kes 1697. aastal oli nimetanud itelmeene esimest korda kamtšadaalideks. Itelmeenid ei ole ennast ise kunagi kamtšadaalideks pidanud. Kulus paarsada aastat, aga lõpuks leidus huvilisi ka sellisele vakantsele enesetunnetusele.
Kujunemine
Kamtšadaalid on segapäritolu rahvas. Nad on moodustunud vene kolonistide ja põlisrahvaste (ainude, jakuutide, eveenide ja korjakkide) järeltulijatena, samal ajal segunedes ka tšuvaanidega – ilmselt nendega, kes olid sattunud Kamtšatkale ja vahetanud oma keele vene keele…
