elurikkus
-
Urmas Kõljalg: „Meil on plaan pakkuda sama andmeteenust mitmele riigile korraga. Meie visioon on luua kahe-kolme riigi koostöös ühtne piiriülene andmeruum.“Siiri KõljalgRohkem andmekultuuri!
Urmas Kõljalg: „Andmehaldusega on nagu kultuuri arenguga – ei saa oma ajast ette tormata. Andmete loojaid ja haldajaid peab pidevalt koolitama. Seda saab vaadata kui kultuuri, mida jagada.“
12 minutit -
Joonis. Kahjurputukas sööb taime peale pritsitud preparaadi sisse, see jõuab putuka seedetrakti. Sealt liigub kaheahelaline RNA (dsRNA) raku tsütoplasmasse, kus see tuntakse ära ja lõigatakse väikesteks fragmentideks (siRNA). Need väikesed fragmendid harutatakse lahti üksikahelateks, mis integreeruvad geenivaigistuse kompleksi ja paaruvad sihtmärgiks oleva RNA ahelaga, millele tekitatakse lõige ja sellega takistatakse sihtmärgiks oleva valgu sünteesi. Modifitseeritud Mallikarjuna R. Joga et al., 2016.Roheline kaitse!
Samm lähemale põllumajanduse rohelistele eesmärkidele, kasutades uudset täppistaimekaitse strateegiat ja kahjuritõrjes elurikkuse rakendamist.
8 minutit -
Hiiumaal Määvli rabas ja jääksoos on taastatud 60 hektarit endist kaevandusala.Tiit MaranLooduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid
Looduse taastamise loosung võib olla esimene samm inimülese maailmamõistmise kujunemisel, kus biosfäär ja ökosüsteem on omaette väärtus ning inimene selle piire tunnistav eluvorm.
7 minutit -
Saarestikes määrab saare liigirikkuse pindala kõrval ka maastikuline mitmekesisus.Martin BekMetsad, nagu saaredki, küpsevad ajas
Elupaikade hävimine ja killustumine on üks meie aja tõsisemaid keskkonnaprobleeme ning vanade stabiilsete metsade pindala on terves maailmas pidevas languses.
7 minutit -
Mesilaste jälgimine ja nende elutegevuse uurimine annab aimu pestitsiidide toimest putukamaailmale.Piia RuberMärkamisoskus
Putukad on maismaa ökosüsteemide ja ka süsinikuringluse üks aluseid. Olenemata inimeste suhtumisest vajame meie putukaid rohkem kui nemad meid.
8 minutit -
Looduslikke kooslusi ei tohiks senisel kiirusel põllumaaks muuta.Piia RuberKliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled
Vajame uusi majandusmudeleid.
3 minutit -
Nad jälgivad oma tuhande silmaga. Ei, mitte meid – mitte ilmtingimata meid, vaid valgust ja üksteist.Peeter LauritsNemad ongi leegion
Antropotseenis ei seisa inimkond eraldi kõigest muust elavast, taimede oskustele ja ökoloogilistele seostele tasub pöörata tähelepanu.
5 minutit -
Indrek KangroKuidas maitseb kliimamuutus ehk Olukorrast õunariigis
Kui supermarketite riiulid on viimaste kümnenditega näiliselt aina kirjumad, siis tarbimine on liikunud järjest kaugemale looduslikust mitmekesisusest.
9 minutit -
Metskiuru pesa on inimesele nähtamatu, kevadiste metsatööde käigus ähvardab pesa tallamine või hüljatakse see häiringu tõttu.Marko MägiKevadine raie viib metsalinnu hukule
Kuna kokkuvõte kevadsuviste raiete mõjust linnustikule ei ole ilmselt erametsaomanikeni jõudnud, tuleb kommenteerida mõningaid raierahusõja argumente.
8 minutit -
Kuidas elurikkusega kiiremini sina peale saada? Üks võimalus on õppida märkama. Parimateks õpetajateks on siin elurikkad paigad ise. Neis tuleb vaid kohal olla: tähtsam kui liikide tundmine või nimetamine on looduses olemine.Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus
Elurikkuse hoidmine väärtustab esmasena just meie kodukohta. Maailma saab päästa, kui alata koduõuest, kodutalust, kogukonnast ja kodumaast.
6 minutit -
Teadaolevalt on Eestis säilinud 15 kõreasurkonda. Enamik säilinud kõreasurkondadest asustas varasemalt luite- ja liivikumaastikke. Tänu karjääridele suutsid need asurkonnad avatud liivaalade ulatusliku metsastamise üle elada. Kahjuks pole aga senini õnnestunud selliseid rannaniite, kus kõre on veel säilinud, ulatuslikumalt hooldusse saada. Sinna, kus kõresid enam pole, on liigi tagasi asustamine väga keeruline.Olev Mihkelmaa / Wikimedia CommonsKuidas päästa kõresid ehk Andke konnadele elupaigad tagasi
Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“
10 minutit -
Sulle avaneb kuskil selline pilt? Tegu on väärtusliku elupaigaga, hoia seda.Aveliina HelmLoodus on meie kõigi hoida
Igaüks peaks saama ellu kaasa teadmise, millised on Eesti looduse võtmeelupaigad, kuidas neid ära tunda ka siis, kui nad on õige pisikeseks jäänud ning kuidas tagada nende säilimine.
8 minutit -
tõttu igal võimalusel kuuse- ja männikultuuridest välja.Metsanduse uus lendorava paradigma
Uudo Timm: „Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll.“
8 minutit -
Igaühe looduskaitse
Mart Meriste: „Üksiku inimese tasandil me maailma ei muuda, aga oma vahetut ümbrust saame mõjutada küll.“
10 minutit -
Soome keskkonnateemaliste koomiksite meistri Seppo Leinoneni kavand liiklusmärgist, mis võib peagi Hiiumaal roolikeerajaid teele sattuva euroopa naaritsa eest hoiatada.Seppo LeinonenEuroopa naaritsa tagasitulek
Tiit Maran: „Populatsioonide taastamine on toimetamine teadmise ja mitteteadmise piiril, kusjuures mitteteadmist on alati rohkem.“
13 minutit
