$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Urmas Kõljalg: „Andmehaldusega on nagu kultuuri arenguga – ei saa oma ajast ette tormata. Andmete loojaid ja haldajaid peab pidevalt koolitama. Seda saab vaadata kui kultuuri, mida jagada.“

Samm lähemale põllumajanduse rohelistele eesmärkidele, kasutades uudset täppistaimekaitse strateegiat ja kahjuritõrjes elurikkuse rakendamist.
Tuulikute paigutamine inimasustusest võimalikult kaugele seab küsimärgi alla looduse säilimise.

Looduse taastamise loosung võib olla esimene samm inimülese maailmamõistmise kujunemisel, kus biosfäär ja ökosüsteem on omaette väärtus ning inimene selle piire tunnistav eluvorm.

Elupaikade hävimine ja killustumine on üks meie aja tõsisemaid keskkonnaprobleeme ning vanade stabiilsete metsade pindala on terves maailmas pidevas languses.

Putukad on maismaa ökosüsteemide ja ka süsinikuringluse üks aluseid. Olenemata inimeste suhtumisest vajame meie putukaid rohkem kui nemad meid.

Vajame uusi majandusmudeleid.

Antropotseenis ei seisa inimkond eraldi kõigest muust elavast, taimede oskustele ja ökoloogilistele seostele tasub pöörata tähelepanu.

Kui supermarketite riiulid on viimaste kümnenditega näiliselt aina kirjumad, siis tarbimine on liikunud järjest kaugemale looduslikust mitmekesisusest.

Kuna kokkuvõte kevadsuviste raiete mõjust linnustikule ei ole ilmselt erametsaomanikeni jõudnud, tuleb kommenteerida mõningaid raierahusõja argumente.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.