Daniele Monticelli
-
Tõlkeajalugu on tähtis kõigile kultuuriuurijatele ja -huvilistele, tõdeb Daniele Monticelli. „Ühelt poolt peegeldub tõlkeloos eri ajastutel toimunu: mida valitakse tõlkimiseks, kuidas tõlgitakse, kes tõlgib, kellele – see ütleb väga palju kultuuri konteksti kohta. Teiselt poolt tõlge mitte ainult ei kajasta, vaid ka kujundab kultuurimiljööd: oma keelt, oma kirjandust, üldse teatud aja kultuurilist, poliitilist ja sotsiaalset silmaringi ning tegutsemisruumi.“ Foto on tehtud Tallinnas Kadrioru lugemispaviljoni juures.Piia Ruber500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi?
Daniele Monticelli: „Eesti raamatu ajalugu on algusest peale keele, kultuuri, religiooni, teaduse ja poliitika ajaloo põiming, tõlge aga lõim, mis teeb võimalikuks tekstide ja ideede liikumise.“
16 minutit -
„Just meie maise elu poolel rajal / end äkki leidsin keset sünget metsa, / sest õigelt teelt ma olin eksi läinud.“ Gustave Doré illustratsioon Dante „Jumaliku komöödia“ 1857. aasta väljaandes.Avalik omand / Wikimedia CommonsDante kriisiteraapia
„Jumalik komöödia“ on inimesele eksistentsiaalne teejuht: peale sügava refleksiooni kriisi olemuse üle leiab sealt tundelise, meelelise, ajaloolise ja eshatoloogilise teekonna sellest väljumiseks.
14 minutit -
Tõlke ilmumine ei peaks olema sündmus lähtekultuuris, vaid eelkõige vastuvõtvas kultuuris. Hea näide on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna osa kandidaatide esinemine 16. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Vasakult Eva Velsker (Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“), Triin Tael (Richard Powers, „Ilmapuu“), Maria Esko (Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“) ning laureaadiks osutunud Alari Allik (Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“). Õhtut juhtis Ilona Martson.Kris MoorEesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?
11 minutit
