biotehnoloogia
-
Välgunooled tähistavad vajamineva energia hulka, mida rohkem välgunooli, seda energiamahukam on protsess. Skeem on illustratiivne ja noolte hulk ei näita absoluutväärtusi. Kraft-tehnoloogia puhul suunatakse tekkiv energia tagasi protsessi ja ülejääk kaugküttesse, teistel on vaja välispidist energiat. Fischeri-Tropschi tehnoloogia on suurima energiakuluga. Sulgudes on toodud võimalike saagiste maksimumväärtused.Allikas: Tiit LukkKohalike ressursside väärindamise valu, võlu ja ilu
Eestil on kõvasti potentsiaali, nii inimkapitali kui ressurse, et teenida arvestatavat ettevõtlus- ja maksutulu ning teha seda jätkusuutlikult ja keskkonnasäästlikult.
8 minutit -
Rootsi kuninga visiidiks tehti maaülikoolis näitus sellest, milliseid kliimamuutusi leevendavaid biomajanduslikke lahendusi teadlased ettevõtjatele ja ühiskonnale pakuvad. Pildil Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Timo Kikas ja president Alar Karis.Eesti MaaülikoolUued loodusega kooskõlas tehnoloogiad
Timo Kikas: „Biomajanduse põhiline mõte on, et me suudaksime eksisteerida siin planeedil niimoodi, et me planeeti ära ei tapa.“
13 minutit -
Reet Kurg: „Täna oleme olukorras, kus uue eelarveperspektiivi ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ käivitumisel ei ole me enam nende riikide nimistus, keda tuleb järele aidata, vaid edasijõudnute seas. Selles nimekirjas, kus eeldatakse, et saadakse endaga ise hakkama. Aga kas meie riik saab?“ErakoguTeadus ja arendus käsikäes
Reet Kurg: „Meil on väga head kõrgetasemelist haridust andvad ülikoolid, aga näen trendi, et andekamad lähevad õppima välismaa ülikoolidesse.“
10 minutit -
Pärt Peterson: „Peamine teema, mida uurime, on kuidas tekib immuuntolerantsus ehk kuidas immuunsüsteem saab aru, et ta ei ründa omaenda kudesid, aga samal ajal tõrjub efektiivselt viirusi ja teisi haigustekitajaid.“ErakoguInimese kaitsekilbi uurija
Pärt Peterson: „Antikehade ravi on võetud kasutusele viimaste aastate jooksul ja näitab hästi immuunsüsteemi tähtsust kasvajate tagasihoidmises.“
9 minutit -
Professor Mart Loogi sõnutsi on inimgenoomi kirjutamise projekt (Humane Genome Write), millega on liitunud Eesti sünteetilise bioloogia keskus, inimkonnale pöördelise tähtsusega. Projekti vältel sünteesivad teadlased täielikult inimese genoomi, s.o kirjutavad ja valmistavad selle nullist ise.ErakoguTulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia?
11 minutit
