Berit Petolai
-
Berit PetolaiErakoguLuulesalv – Berit Petolai „Talvine pööriaeg“
Talvine pööriaeg
Talvel oleme teistsugused,
nii on see siin alati olnud.
Mõtleme teistmoodi,
igatseme teistmoodi,
üle õuegi viib teistsugune samm,
teelehtedest rajad asendunud
lumiste üraskikäikudega
kõrgete vallide vahel.
Nagu talvine tardunud mets –
kõik on vaiksem, liikumatum, rahulikum.
Aga metsa südames väreleb midagi,
üksiku lõkkena veikleb seal
unenägu valgusest,
habras igatsus,
mis on sättinud end tasakesi ootele.
Ühe vana mäealuse keldri seinapalgil
on see igatsus
võtnud kirjutiivulise liblika kuju.
Tukub seal liikumatult,
vaid tillukesed udemed ta seljal
võbelevad hetkeks tõmbetuules,
kui keegi laskub keldrisügavusse,
et võtta mõned mugulad ja juurikad.
Talvisel pööriajal oleme siin…1 minut -
Berit Petolai Rupsil Liivi muuseumis luuleauhinna kättesaamisel. Käru tüürib Mari Niitra.YoutubeJuhani sõber Berit
Vanast saunapuude vedamise kärust kirjutatud luuletus tõi Berit Petolaile Juhan Liivi luuleauhinna. Mis seal käru peal veel on?
7 minutit -
Suitsu nurk V – Berit Petolai „Tõnkadi-lõnk“
Neljakümne kolmanda Juhan Liivi luuleauhinna pälvinud „Tõnkadi-lõnk“ näitab lugejale, kuivõrd palju sõltub ühest puukärust. Missugune käru täpsemalt välja näeb, sellest otseselt aimu ei saa, aga võime silme ette manada sulni pildi näiteks punakat tooni (pisut roostetanud) kärust, mis on kaetud vihmaveeglasuuriga ja mille kõrval askeldavad siutsuvad tibud.
Berit Petolai luuletuse põhikonflikt, poeetiline kese, avaldub juba pealkirjas postuleeritud onomatopoeetilises kajasõnas „tõnkadi-lõnk“. Äratuntav kõlakujund imiteerib puukäru liikumist. Sellised kajasõnad võivad õnnestumise korral olla…7 minutit
