Kunsti regressioon tehisarupõhises kultuuritööstuses. Ardo Ran Varres vestles Peeter Lauritsaga
Peeter Laurits: „Tehisadumid ei loo kunsti, vaid toodavad selle välise vormi imitatsioone.“
Tarkvara võib avada loomingu uksed rohkematele inimestele, aga siin on peidus ohtlik enesepettus. Vormel „ei mingit tüütut õppimist, ei mingit vaeva, klõps ja valmis“ ei võimenda loomingut, vaid kõrvaldab ainuomase protsessi, kus autor väljub kaardistatud territooriumilt, õpib ja kogeb midagi uut ning naaseb millegi ootamatuga. Ardo Ran Varrese intervjuusarja seekordses loos analüüsib tehisarust võrsunud probleeme kunstnik Peeter Laurits.
Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid
Hääl kõige nõrgemale. Tristan Priimägi vestles Kaouther Ben Haniaga
Maroko filmitegija Kaouther Ben Hania on viimasel kümnendil esile kerkinud sotsiaalselt terava režissöörina, kes on Põhja-Aafrika filmikunstile taas edukalt tähelepanu juhtinud. Kümne aastaga on ta teinud rea tähelepanuväärseid filme nagu „Tüdruk ja koerad“, „Mees, kes müüs oma naha“ (parima võõrkeelse filmi Oscari nominent), „Neli tütart“ning nüüd ka filmi „Hind Rajabi hääl“, mis oli eelmise aasta Veneetsia filmifestivalil ehk kõige enam laineid löönud teos.
KADRI VAAS: Meil lobi(se)mise eest palka ei maksta!
Eesti filmirežissöörid, kes on osavad jutustama teiste lugusid, on oma huvide kaitsel kidakeelsed. Kuidas olukorda parandada?
Eesti filmirežissöörid tegutsevad paradoksaalses olukorras. Ühelt poolt on režissöör teose loominguline juht ja sageli ka avalik nägu: tema nime all jõuab film publiku ja meediani. Režissööride looming kujundab selle, kuidas näeme iseennast ja ühiskonda. Teiselt poolt on režissööri töö projektipõhine, sissetulek ebaregulaarne ja sotsiaalsed garantiid lünklikud.
TRIIN OJARI: Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić
Ajal, mil sotsiaalsed ja poliitilised probleemid on koondunud enneolematuks tormipilveks, pühitsetakse USA miljardäri auhinnagalal eskapismi ja puhast esteetikat.
Tänavuse Pritzkeri preemia pälvis Tšiilist pärit arhitekt Smiljan Radić Clarke. 1979. aastal USAs samanimelise perekonna asutatud preemiat kutsutakse uhkeldavalt arhitektuurimaailma Nobeli auhinnaks.
MIRJE MÄNDLA: Varahommikuteenistusest reekviemini
Paraja sammuga jõuavad Eestisse meie tunnustatud ja mitmekülgse loomingulise isiksuse Marius Petersoni sõpruskonnad, kus ta aktiivselt tegutseb. Paari aasta eest sai Nigulistes nautida Belgia ansambli Graindelavoix omanäolist ja kirgastavat kontserti. Nüüd jõudis aeg kätte, et tutvust teha lähemalt, mitte ainult tänu mitmekesisele plaadivirnale, prantsuse ansambli Organum arhailiste muusikatraditsioonide tõlgendamisega.
ANU REALO: Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks
Tulevikuteadlikkus aitab teha otsuseid, mis toetavad nii praegust heaolu kui ka tulevaste põlvkondade õigust elamisväärsele maailmale.
MAIT RUNGI: Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad
Kes ei igatse pärast talve suvist taimede värvikirevust ega tunne puudust väikestest närivatest ja torkivatest nuhtlustest – putukatest. Paslik on küsida: kuhu küll kõik putukad talveks said, mis neist sai? Magav ilu laius keset talviseid metsi ja (põllu)muldi, kalendriaasta alguses on putukad ja taimed ilusasti käsikäes talveunes. Põhjamaa taimedele on talv puhkeperiood-kasvupeetus, putukatele enamgi. Mõned neist magavad nagu meiegi puust voodites: paljud putukad leiavad talveks varju puukoore pragudes, koore all. Teistele on see füsioloogilise arengupeetuse faas (diapaus): muna, vastse, nuku või valmikuna ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.
Girard, rivaliteet, tehnomiljardid ja Trump. Valle-Sten Maiste vestles Mihhail Lotmaniga.
Eelmise aasta lõpus ilmus Mart Kanguri suurepärases tõlkes filosoofi ja kirjandusteadlase René Girard’i kuulsaim raamat, 1972. aastal ilmunud „Vägivald ja püha“. Vastuolulisele teosele kirjutas järelsõna Mihhail Lotman, kelle sõnul kaldub Girard seletama kõike: kultuuri teket, inimkonna teket, kultuuri arengut selle algusest siiamaani ja tulevast katastroofi pealekauaba. Sellest hoolimata rõhutab Lotman, et Girard lõi uue maailmavaate, mis on praegusel ajal eriti aktuaalne.
KUNTER TÄTTE: Tuumperekonnana elamine ei soosi kõrget iivet
Eesti iibe üle arutledes jääme sageli vaidlema toetuste, teenuste ja väärtushinnangute detailide üle, aga vahepeal oleks mõistlik vaadata ka üldpilti. Kuidas me üldse oleme siia jõudnud? Selles kirjatükis põimin antropoloogilisi uuringuid ja oma kogemusi lapsevanemana, et näidata, kuidas üks ühiskondlik muutus on teinud lastekasvatamise suhteliselt keeruliseks ettevõtmiseks.
HASSO KRULL: Emergentne autor hüpnosfääris
Hüpnokraatia on juba mõnda aega tunduvalt võimsam kui demokraatia – kui mitte öelda, et demokraatiast on saanud hüpnokraatia vari, sest avalikku arvamust suunavad algoritmid, mitte agoraale kogunenud rahvahulga omavaheline arutelu.
Arvustamisel
Leonora Carringtoni „Kuuldesarv“
Triin Ruubeli ja Sten Lassmanni kontsert „Põhjala viis“
ERSO kontsert „Mendelssohni Itaalia sümfoonia. Elts ja Hagner“
kontsert „Vase vägi“
üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu
näitus „Ehituskultuuri õppetund: August Komendandi valitud tööd 1934–1988“
Mihkel Maripuu näitus „Alterix“
Von Krahli teatri „Ooper“
dokumentaalfilm „Laskumine orgu“
