Väikelinna uued prillid. Merle Karro-Kalberg vestles Valga arhitektuuriresidentuuri Vares eestvedajatega
Tallinnast, isegi Tartust vaadates on Valga kauge piirilinn. Ometi on see linnaruumiliselt põnev paik: kerkinud on uus keskväljak, Valgat ja Valkat seob nüüd avalik väljakulaadne park, kus saab olla nii, et üks jalg on Lätis, teine Eestis. Omajagu uudisekünniseid on ületanud ka julgus tunnistada, et tegu on kahaneva linnaga ning seetõttu on ette võetud tühjade hoonete lammutamine.
Üks Valga põnevatest arhitektuuri-ettevõtmistest on ka arhitektuuriresidentuur Vares, mis on linnas tegutsenud kaks suve. Ära on tehtud omajagu. Varese eestvedajad arhitektid Merilin Kaup, Margus Tammik, Mari Möldre ja Ulla Alla on küsimustele vastanud ühe häälena, see on osa nende autoripositsioonist. Kuna kõiki teemasid on ühiselt arutatud, on nende sõnul keeruline mõtteid eraldada ning midagi vaid ühele isikule omistada.
HANNES AAVA: Märg ja kaitstud
Märgalade rajamisega võiks ühendada kaitse- ja rohefunktsioonid. Kas sellest saab järgmine suur ruumiloome visiooniprogramm?
Märgalasid on kasutatud kaitse-eesmärkidel ning hiljutised näited maailmast pakuvad väärtuslikke õppetunde nende püsitähtsusest, seda nii militaarsest kui ökoloogilisest perspektiivist. Kas sellest saab järgmine suur ruumiloome visiooniprogramm?
TRIIN OJARI: Kivid ja vabadus. Vabaduse allee töötuba
On augustikuu üks viimaseid sooje päevi, Vabaduse väljaku servale kogunenud noored on rõõmsad, tehakse pilti. Kõik nad on veel tudengid, enamik tulevased arhitektid, ent leidub ka teisi ruumiloomehakatisi. Õppetöö alguseni on veidi aega, äsja on lõppenud „Vabaduse allee“ töötuba, süüakse pitsat ja segatakse kokteile.
Hingeotsingud väljamõeldud saarel. Filipp Kruusvall vestles Pirjo Honkasaloga
Pirjo Honkasalo on üks rahvusvaheliselt kõige tunnustatumaid soome filmitegijaid. Ta oli Soomes esimene naine, kes alustas tööd mängufilmioperaatorina ja esimene soome naisrežissöör, kellel kujunes järjepidev rahvusvaheline karjäär.
Honkasalo uus Eestiga kaastoomises valminud mängufilm „Orenda“ (2025) esilinastus jaanuaris Rotterdami filmifestivalil ning jõuab nüüd ka Eesti kinolevisse.
MARKO MÄGI: Miks ja kuidas me tapame loomi?
Tapmise arutelu eetilisel ja moraalsel pinnal ei ole kuigi tulemuslik, kui ei teata millal ja kuidas tapetakse.
Tapmine ei ole otseselt meie olemasoluks vajalik, kuid on ökoloogiline reaalsus. Muutmata toitumist või materiaalseid väärtusi, kannatavad nii metsloomad kui ka inimkond, sest viimasel kahesajal aastal toimunud hüppeline tarbimise kasv saa ei kesta lõputult.
KADRI TAPERSON: Tõrkuv tooraine
Üldse ei ole lihtne leida loomaarsti, kes rääkida tahaks, ehkki ma tunnen neid küll. Mees kostab telefonist kurva ja väsinuna. „Õudselt raske on,“ ütleb ta ja räägib, kuidas talitajad on emistesse ja põrsastesse kiindunud. Ja kuidas ajakirjanike häiringud on tegelikult väga ebameeldivad. Selge see, et loomade massiline tapmine ei saa kuidagi tore tegevus olla ja sellest rääkimine samamoodi. Vegan Society värsketel andmetel tunneb lausa 56% farmitöölistest end tööga seoses moraalselt häirituna.
ANNI KUTSER: Linna linnukooslus – kuidas see meid puudutab?
Linnaruumis lindude elu ja loodusliku mitmekesisuse soodustamine avaldab positiivset mõju nii loodusele kui ka linlastele.
Kuigi rahvastiku kasv on hakanud aeglustuma, jätkab linnaelanike osakaal ennustuste järgi suurenemist, ja eriti madala sissetulekuga riikides.Sellises linnakeskses ümbruses võivad inimesed, kellel pole võimalik urbaniseerunud keskkonnast väljas käia, kaotada sideme loodusega.Sestap muutuvad üha tähtsamaks koosluste- ja liigirikkad pargid ning rohelisem linnaruum, mis leevendab seda kaugenemisprotsessi.
August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid
EIK HERMANN: Raamatud ja mustandlikkus
Mu suhteid raamatutega iseloomustab mõningane paradoksaalsus. Ühelt poolt on mul neid palju ja soetan aina juurde. Teisalt kehastavad nad minu jaoks midagi, mille suhtes olen viimasel ajal aina umbusklikumaks muutunud, nimelt puhtandlikkust.
Arvustamisel
Han Kangi „Taimetoitlane“
näitus „Eesti raamat 500. Reliikviad“
kogumik „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos“
jätkuväljaanne „Vana Tallinn 33 (37)“
Carlo Masala „Kui Venemaa võidab“
ERSO „Audiospaa“ sarja kontsert „Pärt ja Aphex Twin“
2 × muusikateatri lavastus „Un_stus“
festival „Station Narva“
Lilli-Krõõt Repnau graafikanäitus „Piiritletud ala“
Gerda Hanseni isikunäitus „Ilmutus“
Juss Heinsalu ja Kim Morgani näitus „Kübemelisuse anatoomia“
Musta Kasti „Stseenid!…“
R.A.A.A.Mi ning Rivne Akadeemilise Muusika- ja Draamateatri „Kes ma olen? Ma ei jätnud Ukrainat“ ja Vaba Lava „Sisekliima“
mängufilm „Materialistid“
