Vahur Aabrams: Kui iseseisvus tuleb kaks korda
Rahvas eelistab pikkadele konstrueeritud nimedele, olgu need ükskõik kui sügavmõttelised ja loogilised, suupärasemaid, isegi siis, kui need ei ole alati läbinähtavad.
Suve lõpus kostab aeg-ajalt üleskutseid, et mis oleks, kui asendaks taasiseseisvumispäeva iseseisvuse taastamise päevaga, kuna esimene on ju nii kole sõna, kuid on kogu oma koleduse juures selle riigipüha ametlik nimetus.
Art Leete: Soome-ugri keel ja teadus siin ja praegu
Paljudes riikides ei ole inimestel aimugi, mis on keelesugulus, mistõttu puudub harjumus keelehõimluse kategooria valguses mõelda, liiati veel sellele mingi positiivne ideoloogiline sisu omistada.
XIV rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU) leidis aset 18. kuni 23. augustini Tartus. Ürituse peakorraldaja oli Tartu ülikool, president soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp. Siinkohal võtan kirjutada mõne sõnaga sellest pikima traditsiooniga soome-ugri foorumist, soome-ugri keelte olukorrast ja tänapäevastest uurimistöö võimalustest.
Eesti-Läti keeleauhind
Sveta Grigorjeva: Olen naine, (veel) mitte vägistatud
Kuidas sai lüürilisest ja impressionistlikust Carolina Pihelgast feministlik tornaado, kelle hiljutised teosed on justkui jäämägi meie (mees)kirjandusmaastiku Titanicule?
Carolina Pihelgas, Ikka veel. Toimetanud Leena Tomasberg. Kujundanud Maris Kaskmann. Lünk, 2025. 78 lk.
Jaanus Terasmaa: Tasa sõuad, kas kuhugi jõuad?
Heas seisundis on ainult ligikaudu 10% seiratavatest järvedest, ka jõgede ja pinnavee seis liigub selgelt halvenemise poole – seega ühtegi heas seisundis rannikuveekogumit meil enam ei ole.
Viide tuntud ütlusele „tasa sõuad, kaugele jõuad“ on pealkirjas kahel põhjusel. Esiteks on sõudmine vee peal harrastatav tegevus. Veest peaksime palju rohkem mõtlema ja rääkima, sest selleta ei eksisteeriks ei meie ega ka teised elusorganismid. Kogu meie elu on edasi liikumine vee toel, olgu sõudes või mõnel muul moel. Lisaks on sellel rahvatarkusel sügav tasaarenguline sisu.
Gregor Kulla: Kui oma naine ei anna, kustkohast siis peaks nkku küsima??????
Kas seksitööd saab vaadata kui inimvastast vägivalda olukorras, kus see ei kahjusta kehaliselt ega vaimselt täiskasvanud töötajat ega tema klienti?
Kurmo Konsa: Toome kadunud liigid tagasi?!
Iga taastatud liik on justkui peegel, mis näitab meile inimese suhteid loodusega ning toob halastamatult nähtavale inimese võimu, vastutuse ja vead.
Ürghundist polekski erilist põhjust kirjutada, kui mitte nüüd, peaaegu 10 000 aastat hiljem, ei oleks meil jälle tekkinud võimalus temaga kohtuda. Vähemalt väidab nii geenitehnoloogiaga tegelev USA idufirma Colossal Biosciences, kes 2025. aastal teatas, et neil on õnnestunud ürghunt taasluua.
Keemilise inseneeria teejuht kahe kodumaa vahel. Margus Maidla vestles Jaan Mihkel Uustaluga
Keemiatööstuse veteran Jaan Mihkel Uustalu kuulub nende inseneride põlvkonda, kelle teadmised ja vaade on vormitud kahes riigis – Rootsis ja Eestis ning kahel ajastul – külma sõja aegses Põhjala heaolus ja 1990ndate alguse noores ja rabedas Eesti Vabariigis. Tema lugu pole pelgalt teadlase karjäärimudel ega rahvusvahelisel tööturul liikumise graafik, vaid palju enamat: see on lugu isiklikult läbielatud tööstusliku keemia uuesti ülesehitamisest Eestis. Lugu, kus tehniline asjatundlikkus põimub usuliste ja eetiliste tõekspidamistega.
Inimlikkus rõivadisainis. Kelian Luisk vestles Gwen van den Eijndega
150 maailma hinnatuma kunsti ja disaini kõrgkoolide nimekirja neljandalt kohalt leiame USAs asuva Rhode Islandi disainikooli (Rhode Island School of Design ehk RISD). Järgnevalt saab lugeda mõttevahetust sealse rõivadisaini osakonna juhataja, professor Gwen van den Eijndega. Rääkisime disaineri kujunemisele olulistest väärtustest.
Arvustamisel
Berit Petolai „Hele, tuisklev ja nimetu“
Sveta Grigorjeva „Kliitor on anarhist“
keelpillikvarteti M4GNET kontsert „Erinev öö“
Ülase fest
linnafestivali „Uit“ installatsiooniprogramm
Anna Škodenko isikunäitus „Libe tee“
Haeun Kimi näitus „Dialoog: kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel“
Garbage Kidsi näitus „Varjud ja asjad“
Saueaugu teatritalu „Vereliin“
Ott Aardami „Dora Mia“
Kiseljuse teatri „Mann ist Mann“ ja „Tomba di Giulietta. Ekskursioon“
mängufilmid „Üheskoos“, „Rootsi torpeedo“ ja „Teine vaatus“
