PEETER LAURITS: Muutumise kunstid
Helen Unt: „Animatsiooni võlu ongi selles, et see on nii abstraktne. Sõnastada saab väga erinevalt ja valesid versioone ei olegi.“
Lühianimatsioon „Olemise kulg“ (Undi teod, Eesti-Bulgaaria 2024, 11 min), režissöör Helen Unt, stsenaristid Helen Unt, Anti Naulainen ja Outi Inkeri Rossi, operaator Urmas Jõemees, helilooja Petar Dundakov, produtsendid Edina Csüllög ja Vesela Dancheva.
Helen Undi lühianimafilmi „Olemise kulg“ mitteametliku eel-esilinastuse järel Kütioru sauna teise korruse saalis eelmise aasta 12. juulil tekkis pärast filmi linastusega võrdsel määral spontaanne vestlusring, millest võtsid peale Helen Undi osa veel režissöörid Anna Hints ja Tushar Prakash, muusik ja illustraator Marja-Liisa Plats, fotograaf ja kunstnik Peeter Laurits, kunstnik Tiit Joala, fotograaf Johan Huimerind ja Eestis elav mehhiklasest näitleja Marce García.
„Olemise kulgu“ on huvilistel võimalik näha juba mõne päeva eest alanud animafestivali „Animist“ raames.
LIIS AUVÄÄRT, RAGNE KÕUTS-KLEMM: Ainult andmetest ei piisa – kas Eesti ajakirjanikul on oskust neid mõista?
Eesti ajakirjanikud hindavad kõrgelt oma üldoskusi ja tunnetavad vajadust arendada tehnilisi pädevusi nagu andmetöötlus, visuaalide loomine ja koodikirjutamine. Tegu on ülemaailmse tendentsiga: andmestunud maailmas on ajakirjanik see „teadmuse vahendaja“, kes aitab avalikkusel mõista keerulisi andmestikke.
ROBERT ISRAEL, MAAJA VADI, PRIIT VAHTER: Kas sada magusat sõna on väärt pudelit vett ehk Kuidas inimlikustamine mõjutab tehisintellekti sõnumi tajumist
Tehisintellektist (TI) räägitakse kui suurest võimalusest, aga ka sellest, millised on selle rakendamise järelmid. Näiteks sisaldavad tehisintellekti abil koostatud materjalid tunduvalt rohkem sõnu kui ilma TI-ta koostatud materjalid. Samal ajal on tõusnud teemaks, et tehisintellektiga seotud toimingud on ressursimahukad ja selle illustreerimiseks kasutatakse piltlikku väljendit, kus ressursi mahtu võrreldakse vee kuluga.
MONIKA LARINI Lõppematu sillaehitus loovuse ja töö vahel
Etenduskunstide valdkonna vabakutselisi võib kirjeldada kui oma olemuselt prekariaati, kus töötajad on sunnitud leppima ebapüsivate ja sageli juhuslike töökohtadega, mida iseloomustab tööalase turvalisuse puudumine.
Artiklis kajastatud Eesti etenduskunstide välja kohta käivad andmed pärinevad minu üle-eelmisel aastal läbi viidud küsitlusest „Kuidas hoida loovust?“, millele vastas 539 loovprofessionaali, 404 neist etenduskunstide valdkonnast.
RAIVO SOOSAAR: Baassissetulek tooks kaasa hirmuvaba turumajanduse
Esmalt tuleb Erik Tergi ja Johanna Vallistu kombel ära õiendada, et eesti keeles juurdunud „kodanikupalk“ on ääretult ebaõnnestunud termin tähistamaks universaalset baas- ehk põhisissetulekut (universal basic income, UBI). Ühelt poolt ei ole tegemist tasuga töö eest, mis palk on, teiselt poolt ei makstaks seda ainult kodanikele, vaid kõigile riigi püsielanikele. Sestap kasutan siinkohal terminit „universaalne baassissetulek ehk UBS“.
HANNES SAARMETS: Väärtusjärgne ajastu Ladina-Ameerikas
Valikulist ja isikupõhiste tehingute poliitikat ajava Trumpi kõrval tegutseb Ladina-Ameerikas ka Hiina, kuid teeb seda süsteemselt ja märksa laialdasemalt.
JUHAN PIKAMÄE: Arenguteest mälujälje otsinguil
Maikuus toimus Dublini ajaloolises Trinity kolledžis mälu molekulaar- ja rakubioloogiale pühendatud konverents, kus lahati värskemaid edusamme mäluprotsesside bioloogiliste tagamaade lahtimuukimisel. Sellest lähtuvalt on paslik ette võtta kiire ekskurss mäletamise uurimise (lähi)ajalukku ja tormiliselt arenevasse tänapäeva.
ADITI TOOME: Strateegialainetesse uppunud merelinn
Tallinn kui merelinn – on see geograafiline reaalsus või siiski vaid tulevikuvisioon, mille poole püüeldakse? Millised on olnud senised sammud linna merele avamisel? Kas merelinna identiteedi elustamiseks on vaja kulutada niigi nappe ressursse, et luua järjekordne merevisioon või merelinna kuvandi strateegia? Ehk on see kõik juba olemas, kuid lihtsalt realiseerimata?
JOHANNES MADIS PÜTTSEPP: Linn tundlikule meelele
Linn on majad, inimesed ning teised liigid. Näiteks koerad, kassid, paplid, pärnad. Lisaks ka töökohad, poed, rongid, autod ja veel muudki. Linn on hetked. Olgu need tänavatel, majade sees, vahel, peal või hoopis mujal – kohtades, kus ei oska ettegi kujutada. Igal juhul on ka need osa linnast.
MONA ISOLDE LASSMANN: Kas kodukontor viib parema linnaruumini?
Eestis pole minu teada veel uuritud, kas linnaruum kaug- ja hübriidtöötajate elustiili toetab ning sedagi, millised vajadused on jäänud täitmata. Kuna aga kaugtöötajate osakaal Harjumaal ja Tallinnason niivõrd suur, võtsin nõuks kui mitte sellele küsimusele vastus leida, siis vähemalt avada arutelu. Intervjueerisin selle eesmärgiga Tallinna ning naabervalla kaugtöötajaid, puudutasin vestluse käigus nii nende isikliku elamispinna, koduümbruse kui ka teenuste ning liikumise aspekti
JÜRGEN ROOSTE: Plekitu luule igavene tähesära lavadel – ja nende taga hämaras
Kuigi mu süda ihkab enam jahedaid kõdulõhnaseid keldreid, kus luulet kuulata … või sumedaid sügisesi mustalaegasaale, siis ei olnud sugugi paha leida end 8. augustil avaralt platsilt Paides, kus mõnesajapäise publiku ees toimus Eesti luuleprõmmu finaal. Liiga särav ja avar ja rohke mu tumedale hingele, aga siiski äratuntavalt ja sisse- ja kaasaelatavalt poeetiline.
KÄTLIN KALDMAA, HANNELEELE KALDMAA: Meestel on vendlus, naiskirjanikel õlatunne
Kui eelmisel aastal toimunud Eesti esimese naiskirjanike seminari lõpetuseks otsustati asutada naiskirjanike ühendus ja asutada naiskirjanduse auhind, ei osanud keegi aimata, et vähem kui aasta pärast on mõlemad eesmärgid täidetud. Nii asutati märtsis Eesti Naiskirjanduse Selts ja aprillis anti välja esimene naiskirjanduse auhind, mille pälvis Carolina Pihelgas lühiromaaniga „Lõikejoon“. Kirjandusajalugu tehtud nagu naksti! Lausa topelt.
Arvustamisel
Geoff Raby „Suur mäng. Võitlus Kesk-Aasia pärast ja globaalne üleolek“
Anne Carsoni „Linnade elu“
Märten Krossi „Kokkuleppelised imed“
Bruce Chatwini „Utz“
„Eesti muusikalugu 1“
festival „Kammermuusika Fotografiskas“
Corelli Musicu sarja „Eesti mõisad“ kontsert Ravila mõisas
Reet Varblasele pühendatud näitus „Emalt tütrele, tütrelt emale“
näitus „Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“
Seto kuningliku teatri „Seto Odüsseia“
mängufilm „Dracula“
